Meie inimõigused seadusandluses

ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon  (Kehtib Eestis reservatsiooniga artiklile 12. Artikkel 12 tagab kõigile puudega inimestele võrdse tunnustamise seaduse ees. Suurem osa Euroopa riikidest on ratifitseerinud konventsiooni täielikult, kuid mitte Eesti.)

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon

ÜRO puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid

Standardreeglite lisa, milles räägitakse ka psüühiliste erivajadustega inimeste õigustest (allikas netist kadunud)

Standardreeglite täistekst

Vabariigi valitsuse ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide koostööpõhimõtete memorandum

ÜRO inimõiguste komiteele esitatud eriraport puuetega inimeste osalemisõiguse kohta neid puudutava seadusandluse väljatöötamisel

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Lapse õiguste konventsioon (kuni 18-aastaste ka puuetega inimeste õigustest)

Võrdse kohtlemise seadus (keelab inimese diskrimineerimise puude tõttu töö valdkonnas, edutamisel, kutse- ja täiendõppes).*

Patsiendikeskse tervishoiusüsteemi 5 printsiipi

„Hea tööandja teejuht. Küsimused ja vastused tööelus võrdse kohtlemise tagamiseks“

“Kui sa arvad, et sind on puude tõttu ebavõrdselt koheldud, siis tasub võtta ühendust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga. Voliniku kantselei annab tasuta õiguslikku nõu selle kohta, kas kedagi on ebavõrdselt koheldud ja kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda.
… Voliniku, töövaidluskomisjoni või kohtu poole tasub pöörduda ka selleks, et mõjutada laiemalt inimeste käitumist. Kui lubamatu käitumine jääb tagajärjeta, siis kannatavad selle all eeldatavasti veel ka teised inimesed. Reageerides ebaõiglusele, teeme oma panuse, et selline asi ei korduks. Nõu saamiseks võib pöörduda ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonide poole.”http://www.vordoigusvolinik.ee/vordne-kohtlemine/puue/kelle-poole-poorduda/

*”Mitmete aastate jooksul on tähelepanu juhitud vajadusele muuta võrdse kohtlemise seadust (VKS-i), mille eesmärgiks on tagada isikute, sh puudega isikute kaitse diskrimineerimise eest. VKS-i § 2 täpsustab seaduse kohaldamisala, millega ei saa rahul olla, sest puuetega inimeste õiguste kaitse on tagatud tunduvalt väiksemas ulatuses kui õiguste kaitse rahvuse, rassi või nahavärvuse tunnuse alusel. Paratamatult tekib tahtmine küsida, kas puudega inimesi võib erinevalt eelpool nimetatutest diskrimineerida hariduses, sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse osas? … Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee jõudis järeldusele, et Eesti olukord ei ole vastavuses artikli 15 §-iga 3 ja andis Eestile negatiivse järelduse. Negatiivne järeldus on otseselt seotud võrdse kohtlemise seaduse sõnastusega, mille kohaselt ei ole keelatud puuetega inimeste diskrimineerimine sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel; hariduses ja avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavuses.” – http://humanrights.ee/inimoiguste-aruanne-2/inimoigused-eestis-2012/puuetega-inimeste-oiguste-kaitse-eestis/

Eesti võrdõigusvoliniku kantselei andmetel võrdse kohtlemise seadus  ei tee vahet erinevatel puude liikidel. Hetkel tagab VõrdKS erivajadustega inimestele kaitse ainult töövaldkonnas ning kutsehariduses (§ 2 lg 2).  Eestis ei ole riiklikku neurovähemuste õiguste ja nende vajadustega arvestamise tagamiseks mõeldud strateegiat. Eestis puudub ka üldine erivajadustega inimeste riiklik strateegia. Samuti puudub Eestis laiem puuetega inimeste seadus.

Eesti on ratifitseerinud puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille põhjal saavad huvikaitseorganisatsioonid nõuda seadusandjalt täiendava seadusandluse kehtestamist konventsiooni õiguste tagamiseks. VõrdKS töös oleva muudatuse kohaselt hakkab konventsiooni üle järelevalvet teostama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Voliniku kantselei on huvitatud koostööettepanekutest, mis on seotud neurovähemuste inimõiguste kaitsmisega ja sellega seonduvatele kitsaskohtadele osutamisega. Riigikogus tegeleb puuetega inimeste küsimustega sotsiaalkomisjon, samuti on loodud puuetega inimeste toetusrühm, mida juhib Monika Haukanõmm (monika.haukanomm@riigikogu.ee).

Facebookis on olemas puuetega inimeste inimõiguste grupp, kus on võimalus tuge saada ja pakkuda.

Advertisements