Paljude autismiorganisatsioonide poolt toetatud veebilehel Identity-First Autistic
on habilism (inglise keeles ‘ableism‘, eesti keeles ka ‘suutmissurve‘, ‘puudevaenulikkus‘) defineeritud järgnevalt:
“Habilism on puudega inimese diskrimineerimine või ebainimlikustamine.
Ühiskonnas levinud habilistliku maailmavaate kohaselt on neurotüüpsed või töövõimelised inimesed ühiskonnas normiks ja seetõttu teistest olulisemad ning täisväärtuslikumad inimesed. Seevastu nähakse teistest erinevaid või puuetega inimesi sageli nähtamatute “teistena”, vähem inimestena, kes peaksid justkui kas püüdma samuti selleks normiks saada või hoidma tavalistest inimestest eemale. Selle ideoloogia kohaselt on puue enesestmõistetavalt midagi “halba” või ebaõiget, mis tuleb ületada, ja ei tulene loomulikust inim-mitmekesisusest kui miski, millega inimkond peaks lihtsalt arvestama.
Habilism esineb paljudes vormides, alates ilmselgetest inimõiguste rikkumistest nagu näiteks sallimatusest tulenevad kuriteod, kuni ühiskonna ja meedia poolt edastatavate sõnumiteni, millesse see on enamuse jaoks märkamatult sisse kirjutatud, kuni nn “inspiratsioonipornoni” välja (nähtus, mille puhul puuetega inimesi nimetatakse “inspireerivateks” lihtsalt selle pärast, et neil on mõni puue). Tegu võib ka olla jäigalt sellise keelekasutuse eelistamisega, mis jätab pealiskaudse mulje puuetega inimeste kiitmisest ja kaasamisest, kuid selle varjus peituvad habilistlikud hoiakud, mille vastu see keelekasutus näib võitlevat (nt autismi puhul rääkimine “autismiga inimestest” – “person-first language”, kuigi autistid ise on sellise keelekasutuse vastu ja eelistavad, et neid nimetatakse “autistideks”, kuna autism ei ole haigus, vaid olemuslik osa neist inimestest).
Allikas: https://www.identityfirstautistic.org/what-is-ableism-
* Ingliskeelne sõna ‘able’ on inglise keelde tulnud ladinakeelsest sõnast ‘habilis’. Meie võõrsõnade leksikonis on olemas ‘habiilne’ <hab`iil|ne -se 2 adj> (ld habilis) • “võimeline, suuteline”; aga ka: “kõlblik, sobiv, kohane”. Eesti keeles ongi olnud kombeks tuletada võõrsõnad ladina või kreeka sõnatüvedest – enamik selliseid sõnu, kus ingliskeelne ja eesti keeles kasutusel olev tüvi on sarnased, ongi sellised sõnad, mis on inglise keelde tulnud ladina või kreeka keelest (ja eestikeelse puhul on ladina või kreeka tüvi võetud aluseks). Seega on kõige õigem eesti keeles kasutada inglisekeelse sõna ‘ableism’ vastena sõna ‘habilism’.