1. Enamik inimesi ei aktsepteeri mind muidu, kui ütlen, et olen autist. — Artiklis tuuakse palju näiteid selle kohta, milliseid oma teistmoodi vajaduste väljendamisi ei arvestata üldse juhul, kui sa ei ütle teistele, et sa oled autist. Näiteks: “Siin on minu jaoks liiga mürarikas keskkond”, “Ma ei suuda praegu rääkida”, “Tunneksin end paremini selles ruumis päikseprille kandes”, “Sa räägid liiga kiiresti, ma ei suuda su juttu praegu jälgida”, “Mulle sobib rohkem teistsugune suhtlemisstiil”, jne.
2. On palju inimesi, kes ei usu, et autism on tõesti olemas (või arvavad, et see ei ole selline, milline see on meie arvates).
3. Inimesed avaldavad kahetsust-kaastunnet, kui ütlen, et olen autist.
4. Pidevalt eeldatakse, et mul ei ole tundeid; et mul puudub võime mõista, et teised võivad tunda minust erinevaid asju, ja empaatiavõime.
5. Küsitakse, milline “kahjustus” minust autisti tegi.
6. On tavaline, et oletatakse, et ma olen autismi “alistanud” ja kõik, mida olen saavutanud, olen saavutanud autismi kiuste.
7. On võimatu pääseda sildistamisvastastest argumentidest, mida tavaliselt propageerivad inimesed, kes ise pole autistid. (Kirjutaja argument on, et sildid on vajalikud, kuna nende puudumine võtab meilt võimaluse vajada enamusest erinevaid asju)
8. Autistide tundeid ja heaolu peetakse ebaolulisemaks kui autismi uurimist ja autismi ennetamist-ravimist. (Ehk siis sellist lähenemist, mida propageerib autistide seas sageli viha- ja eugeenikaorganisatsiooniks tituleeritud Autism Speaks).
9. Mul keelatakse pidevalt öelda “autist” ning kästakse kasutada “person-first” keelekasutust. (See on selline keelekasutus, kus isik ja tema seisund on eraldatud. Näiteks pole hea öelda “depressiivik” või “anorektik”, kuna see samastab inimese ta haigusega. Parem on öelda “depressiooniga inimene”. Autismiga on aga teistpidi, kuna autism pole haigus, vaid olemisviis. Seetõttu eelistavad autistid ise valdavalt “identity-first” keelt, ehk autismiga samastumist, mis väljendub selles, et öeldakse “ma olen autist”, mitte “mul on autism”.)
10. Inimesed eeldavad, et allistide normid on ülemuslikud ja eelistatavad, autistlikud normid alamad ja ebasoovitatavad.
11. Paljude arust pole autism oluline asi, seega peaksime sel teemal rääkimise lõpetama.
12. Kõik tunduvad autismi kirglikult vihkavat.
13. Arvatakse, et “eksperdid” teavad autismist rohkem kui autistid ise.
14. Ma tunnen end vihatu, tõrjutu ja vaigistatuna.
http://suburbanautistics.blogspot.com.ee/2014/07/14-things-i-hate-about-being-autistic.html
Eesti Autistide Liit 