TerviseTasku #10 – Hooldereform – Miks ja kellele?


Transkript automaatselt koostatud tekstituvastuse abil: tekstiks.ee
Video

Tervisetasku on podcast, kus arutatakse aktuaalseid tervise- ja sotsiaalteemasid. Selles saates võetakse luubi alla hooldereform, mis peaks jõustuma 2023. aasta suvel ja mille eesmärk on parandada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti. Saates osalevad riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Heljo Pikhof ja Helmen Kütt, kes on sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed ja hooldereformi algatajad. Nad räägivad, millised on reformi peamised põhimõtted ja eeldused, kuidas see mõjutab hooldusvajadusega inimesi, nende pereliikmeid ja hooldusteenuse pakkujaid, ning millised on reformi väljakutsed ja võimalused. Saates on kaasatud ka Estkeeri tegevjuht Sander Sassi, kes on üks suurimaid koduhooldusteenuse pakkujaid Eestis. Ta jagab oma kogemusi ja nägemusi hooldusteenuse turust, kvaliteedist ja arengust. Saatejuht Katrin esitab neile küsimusi hoolduse korraldamise, rahastamise, järelevalve ja koostöö kohta erinevate osapoolte vahel. Saade annab ülevaate hooldereformi olulisusest ja vajalikkusest Eesti ühiskonnas.

(Kokkuvõte tehtud Bing AI abiga)

00:08

Estkeeri podcast tervisetasku.

S1

00:46

Tere tulemast kuulama ja vaatama tervise taskusaadet. Mina olen saatejuht Katrin ja täna räägime peagi suvel käimaminevast hooldaja reformist. Meil on saates külas ka sellesama reformiga seotud riigikogu liikmed Heljo Pikhofi ja Helmen Kütt ja lisaks sellele ka koduhooldusteenuste ettevõtte Eskeer tegevjuht Sander Sassi. Tere tulemast. Tere aitäh kutsumast. Tere. Aga alustaksimegi siis kohe sellest, et mis hooldereform on, et kuidas seda võib-olla lühidalt.

Heljo Pikhof

03:51

Kui võtta, et võib-olla läheks natuke ajas tagasi, et ma võin julgelt öelda, et sotsiaaldemokraadid meie Helmeniga ka sealjuures, et oleme varsti juba kuskil 10 aastat 20 aastat pakkunud siis lahendusi omastehoolduse probleemile ja oleme just rõhutanud, et seda teemat, seda hooldust on vaja lahendada kompleksselt ja rääkinud seda nii Riigikogus kui meedias esitanud lugematuid seaduseelnõusid, kuidas riik saaks siis kergendada omastehooldajate koormat. Ja loomulikult oleme me seisnud siis sotsiaaldemokraadid, et järjekindlalt selle eest, et sellise hoolduse korraldamise eest, mis laseksis eakal inimesel või ka kui juhtub, et noorem inimene on hooldekodus olla nii kaua kui võimalik oma kodus ja seal hästi toime tulla. Ja samas siis, kui enam kuidagi ei saa, siis oleks ka vajadusel tagatud hooldekodus pensioni eest hooldekodu koht. Aga alati on meiega nõus olnud oldud, on öeldud jah, seda on vaja teha, aga sõnadest tegudeni pole jõutud. Ja võib öelda ka seda, et enne eelmisi riigikogu valimisi küsiti ka tihti üks küsitlust, kus küsiti inimestelt, et, et kas riik peab tagama hooldekodu koha neile eakatele, kelle rahalised võimalused, kel rahalised võimalused selleks puuduvad, kuid kes seda vajavad ja 97 protsenti inimestes vastas jah, peab tagama küll. Ja nüüd, kui me vaatame veel siis ajas tagasi, siis on tehtud igasugu uuringuid on ümarlaud olnud, on igasugu lühemaid ja pikemaid plaane olnud, aga kuni selle suveni, kui toimusid koalitsiooniläbirääkimised, oli tulemus ümmargune null ja siis võib öelda, et suvistel koalitsiooniläbirääkimistel tõid sotsiaaldemokraadid jõuliselt lauale väärika vananemisega seotud probleemid. Ja teemad, see tähendab siis hoolekandeteemad? Jaa, saavutamis saavutasime siis aegade suurima rahalise toetuse, mis jõuab läbi kohalike omavalitsuste hoolekandesüsteemi, et sellel aastal ligi 40 miljonit, järgmine aasta ümmarguselt 57 miljonit ja ma arvan, et see kõik aitab siis teha kodus koduteenuseid kättesaadavamaks. Ma loodan ka, et rahaliselt mitte ainult siis, et see maht suureneb või see ampluaa suureneb. Ja kui enam kuidagi kodus ei saa, siis ka, et oleks hooldekodu koht tagatud pensioni eest ja ma rõhutan seda, et, et saavutasime ka selle, et ükspuha, kui madal see pension on, kui väikese pension on kõigile, on ühtviisi siis tagatud vajadusel hinnatud vajadusel hooldekodu koht. Aitäh praegu.

S1

04:05

No kui ma õigesti aru saan, siis te tõite välja, et see on väga selline suur läbimurre, et see tõesti on nagu oluline samm siis hoolduses üleüldse Eestis edasi.

Heljo Pikhof

05:08

Ja et ühesõnaga, see on tõesti väga suur läbimurre, et kui me vaatame, kui palju üldse hooldusesse raha läinud, kui palju on üldse hooldust vajavatele inimestele rahalises mõttes ja mitte ainult rahalises mõttes ka, vaid ka tegudena tähelepanu pööratud riigi poolt, siis seda kuidas ma ütlen, et need inimesed on jäänud sageli nakku, kuidas tahaplaanile, aga ega meil ei olnud kerge koalitsiooniläbirääkimiste laua taga ei olnud. Et lõpuks ikkagi saavutasime selle, et need, et need rahad tulid, et meie koalitsioonipartnerid ei olnud sugugi seda meelt. Ja siis mis meil Helmeniga oli veel ja meie ministri Peep Petersoni rasked ees, et ka, et saavutada siis lõpuks see, et need inimesed, kes saavad alla Keskmise bens vanaduspensioni siis pensioni, et ka need inimesed oleksid siis kui vajadus on hooldekodu koha järgi, et nad saaksid selle

S1

05:15

Ehk siis, olenemata pensioni suurusest, on alates selle aasta esimesest juulist kõikidel võimalik saada hooldekodu kohta.

Heljo Pikhof

05:18

Ja kõikidel on võimalik saada ootekodukohta.

S1

05:40

Ja noh, nagu ka reformis looga on iseenesest ütleb, et et pensioni eest hooldekodu koht, kuidas siis seal reformis on suunatud rahaga koduhooldusele, eks ole, nagu ma aru saan. Ja kas nende koduhoolduste teenuste eest on ka kuidagi.

Heljo Pikhof

06:36

Rahas, ja väga hea, et te seda küsite, et sellest rahast annab mitmeti toetada siis abi vajava inimese kodus elamist, korraldada koduteenuseid, päevahoidu, kergendada pereliikmete hoolduskoormust ja see omakorda siis aitab ennetada inimeste sattumist siis hooldekodusse. Ja võib ju öelda, et koduseinad pakuvad kõige paremat tuge. Ja, ja mis on veel selle siis selle reformi eesmärk on ka see, et et see kodust avaldamine oleks ikkagi palju odavam omavalitsusele või ütleme, need teenused, kui siis sinna hooldekodusse saatmine, mitte saatmine vaid vajadusel, kui inimene tõesti enam kodus hakkama ei saa ja hästi suur hooldusvajadus, et sellise otsuse tegemine, aga need koduhooldust.

S1

06:46

Kus tõenäoliselt nagu ma aru saan, ei ole siis mingil määral kompenseeritud inimese jaoks, et lihtsalt tehakse kättesaadavamaks et ta lihtsalt on odavam, kui võib-olla siis hooldekodusaatmine pere jaoks.

Heljo Pikhof

07:34

No tegelikult see oleneb kohalikust omavalitsusest, et kuidasmoodi on need nende koduteenustega, kas, kas ja millal ja kui palju peab maksma, mina võin rääkida Tartust Helmen Viljandi kogemusest, et meil Tartus on niimoodi, et teatud teenuseid teatud hooldusvajaduse puhul on sul võimalik saada neid koduteenuseid tasuta, aga kui üle selle läheb, siis on juba suure ütleme see rahaline summa, mida inimene peab välja käima või tema lähedased kodus olles ütleme märkimisväärne, aga me tahaks siis jõuda sinnamaani, et ka ütleme, niikaua kui võimalik inimene saab kodus olla isegi võib-olla suure hooldusvajaduse puhul, kui tal ütleme, et ei ole dementsust, ei ole mälu kaotusteta, et saaks kodus.

Helmen Kütt

14:43

Hakkama, et kolleeg on pikalt rääkinud, mina ütleksin hoolekandereformist, sest see ei puuduta ainult hooldekodusid, vaid hoolekande reformima, see on tegelikult laiem ja tõepoolest, sotsiaalhoolekande seaduse järgi on 13 teenust kohustuslikud omavalitsusele, mis pannakse nagu seaduse kohaselt, aga väga, väga paljud pakuvad täiendavaid teenuseid, seda siis koos ise pakkudes ehk munitsipaalasutuse baasil päevakeskuste baasil või siis kasutades ka eraettevõtlust ja eratuge või mittetulundusühingute abi. Et kuna see pilt üle Eesti on väga erinev, siis miks seda hoolekandereformiga vajalik teha oli, et inimeste koormus maksukoormus kohamaksu eest koos isikliku pensioni ja lähedaste toega oli 80 protsenti. Ja kohalikud omavalitsused panid vaid 19 protsenti, et see on üle jõu käiv hoolduskoormus ja see ei ole mõistlik, sest omastite inimestel on kohalik omavalitsus see, kes on kohustatud tagama nii, et pensioni ees on, see on selles mõttes ebaaus ja ebavõrdne ka nende osas, kellel on lapsed ja kellel lapsi ei ole. Ja kui me räägime, et elukaare esimesse ossa lähevad väga suured rahad lapsetoetuste näol vanemahüvitiste näol, lasterikka peretoetuse näol, mis on õige siis see, et elukaare teine ots on täiesti jäänud seni rahastamata ja poole aasta peale, nüüd see reform, kui rakendub, on seal 40 miljonit, järgmine aasta 57 ja rohkem ja siis ta läheb juba tulubaasi kasvavalt edasi, et see raha tegelikult annab võimaluse, et kehtestada teatud nõuded ja ka palganumbrid, mis hooldekodudes oleks töötajatele Läks inimesed tööle ja ma olen hästi kurb, et osad kriitikud on võtnud ometi kõik räägivad täpselt nii nagu ka kolleeg ütles, et koridorivestlustes on ju kõik seda meelt, et väga õige ossid tuleb ära teha. Aga kui eelnõu on saalis ja sa oled opositsioonis või isegi koalitsioonis olnud varem siis langeb välja, lükatakse tagasi, puuduvad noh, nüüd on see läbimurre tehtud, aga see on esimene samm. Inimesel on kõige parem oma kodu ja need teenused, kui te küsisite, mis ma toon, lihtsalt mõned näited, seitse päeva nädalas, soe toit koju kaks või kolm korda vastavalt vajadusele. Avahooldustöötaja koduhooldustöötaja käib abistamas koristamas, maksete maksmise rohu toomised väljas jalutama, viimised kõik sellised. Lisaks sellele koduõdedega koostöö ehk siis haiglast tulnud inimese korral käib ka koduõde, kes teeb meditsiinilised protseduurid ja sotsiaaltöötaja, avahooldustöötaja, koduhoidja või hooldaja teeb siis muu selle, et kõik see, mis aitab toega kodus hakkama saada, on kõige parem variant, see on väärikas vananemine, oma kodu on kõige parem ja enne hooldekodu, kui oma kodus enam kuidagi ei saa, ei ole järgmine kohe hooldekodu vaid järgmine etapp on teenusmajad ja selleks on juba sellel aastal 26 miljonit ja omavalitsused saavad taotleda teenusmaja. On eriti hea, kui näiteks on hajaasestus või selline koht, kus on elamistingimused, aga ka näiteks viies korrus, mis tal ei võimalda enam väljatulekut võhma linnas väikses võhma linnas, kogukonna, maja, teenusmaja, mis on justnimelt riigi raha toetusel ehitatud, see annab võimaluse inimesel oma pensioniga hakkama saama oma tuba, oma luba mina kedagi ei sega ja teenused tulevad tema juurde täpselt needsamad sotsiaalteenused ja kui elatakse maapiirkondades, siis seda parem. Seda kasutatakse isegi siis, kui elatakse näiteks seal ainult talvel. Ja siis minnakse suvel oma koju tagasi. Et need võimalusi on nii mitmekülgseid ja minu ideaal on kogu aeg olnud see, et kui me hästi kõrgelt hindame lapsi, lapsevanem, vaid seda, mis nagu riiki edasi kasvatab siis me ei tohi jätta kõrvale neid, kes on oma elutöö teinud ja nüüd nad vajavad toetust ja hoolt. Ja järgmine etapp selles on kindlasti omastehooldaja seadus, ma olen eeskuju võtnud hästi palju Soome riigist, kus on täpselt see, et hooldekodu koht tagatakse, omavalitsused korraldavad hanke, kui nad ise ei taga hooldekodu, Nad korraldavad hanke ja eraettevõtjad pakuvad, aga seda teenust kontrollitakse kaks korda aastas käiakse vesteldakse inimestega, nendele ratastega ja kontrollitakse, need kontrollid ei ole mitte selle tõttu, et nüüd kedagi vaadata, kas ta teeb midagi halvasti, aga eelkõige selle tõttu, et teenuse kvaliteet oleks tasemel. Need ei ole ette teatatud, et teate, me nüüd tuleme ja siis on noh, ma ei tea. Serviis lauale, et see tehakse pistelist kontrolli, omavalitsus, kes maksab selle kinni ja inimese enda pension teeb kontrolli, et tagada, et see pakub, mida pakutakse, hangete korral, vastab ka sellele, et kogu selle aja on see teenus selline, nii et mina näen, et see on hästi suur maa, mis tuleb meil veel teha, omastehooldajate seadus, sellepärast et meil on siin enne valimisi olnud mitmed erakonnad, kes on varasemalt öeldud, et et omastehooldajal Eesti alampalk sest vormistatud hooldajad omavalitsuses, kes, lätlased või siis pereliikmed, aga ka võib-olla naabermajas elav inimene, kes hakkab omastehooldajaks. Nendele makstakse toetus ka üle Eesti erinevalt, sest kohalik omavalitsus maksab seda. Riik eraldab teatud summad, aga maksud makstakse kõik alampalga järgi. Ehk siis on, oli erakond, kes ütles, et alampalk igale omastehooldajale, kellel on vormistatud sügava ja raske ka aga kui valitsusse sai ja rahandusministri portfell ligi, siis ei teinud sellest midagi. Seda ütles Heljo Pikhof nii ja, ja ma arvan, et see on lihtsalt üks esimene samm ja seda, kui rünnatakse, et nüüd kõik eakad inimesed hooldekodusse Andres Ergma väga ilusti saatis kirja ja ta ütles, et mul on piinlik, et praegu on 10 protsenti eakatest inimestest või kuskil selline protsent ja need on tõesti väga raskes seisus olevad inimesed, aga osaliselt see on ka koormushaiglat, telesest hooldekodukoht on kallis, haiglas, kus inimene tegelikult seda teenust nii ei vaja, aga seal on tunduvalt odavam, siis kasutatakse ka seda, et on seal teatud perioodi solgutatakse inimest ühest kohast teise. See ei ole mõistlik, see ei ole väärikas ja seda tuleb muuta ja sellepärast on see esimene samm nii et kriitikute korral mitte keegi ei lähe hooldekodusse vägisi. Ma hästi olen alati vastu sellele, kui öeldakse, et me paneme hooldekodusse, mitte kedagi ei tohi panna, inimene peab ise olema nõus, kui tegemist ei ole dementsuse või sellise haigusega, kus tema enam ei orienteeru ajas ja kohas siis on tõesti teatud tema tervise või teiste tervise või ohutuse osas on vaja see otsus langetada ja selleks on ka natuke erinevad hoolekandeteenused, eksistementsete hoid. Et ma olen hästi rõõmus selle üle, aga sinna on ka väga palju tööd vaja teha, praegu sotsiaalministeerium hakkab koolitama ja suhtlema hooldekodudega omavalitsustega, hooldustöötajatega ja mõnikord vaadates, kui küsitakse hooldekodujuhtidelt, siis tegelikult tuleb minna küsima omavalitsusse, see raha tuleb omavalitsusse hindama, hakkavad sotsiaaltöötajad ja need, kes juba on hooldekodus seal muidugi hooldekodus vaadatakse, tema tervislik seisund ja tase. Aga nii nagu me oleme siin kolmekesi täna saates, see maailm on nii suur, et selle sama reformi käigus on väga lai osa teenustel, mis inimene kõik saab kodus ja kindlasti eraettevõtlus ja tark omavalitsus kasutab seda, sest kõik ei pea ise tegema. Väga hea on, kui on inimesed, kellel on oskused, kompen oskavad teha, tahavad teha ja on valmis oma teadmisi pakkuma, siis tuleb seda teenust ainult kasutada.

S141

16:17

Ja ma siin väikse repliigina, et Eskeri näiteks näitel on see, et meie eesmärk ongi just see, kui koostöö omavalitsusega ehk et näidata neid teenuseid, mida me tahame osutada, mida me teeme, ja lisaks siis leida nii-öelda üheskoos parimad lahendused, et see on täpselt Helme ütles õigesti, et see kõik on kuldsed sõnad. Selle nimel näiteks ma isiklikult ka töötan ja, ja see on, see on nagu super tulemus. Et mis, mis nagu murekoht on see, et noh, näiteks erivajadusega laste vanemad, et väga suur protsent riigi noh, nad on tegelikult tööealised, nad on noored täiesti jaka ja targad inimesed, aga nad hooldavad last kodus või siis teevad mingeid selliseid. No tähendab laste kooli viimine äratoomine, et noh, neid asju saaks ka paremini korraldada, jälle toon näite enda puhul, et mul on endal erivajadusega laps kes on siis liikumispuudega ja tema korral tema töö, tähendab, tema, siis liigub kodust kooli ja koolist koju ja selle korraldab näiteks Ester ja siin me oleme Kambja vallaga tegelikult väga hea koostöö saanud ja näitame ka sellist uut lähenemist, et see ongi nüüd temal oleks vaja hooldajaga transporti ehk saatjaga, et ta saaks kindlasti tuppa, mitte et taksost välja ja see, kuidas sa sinna tuppa saad, võib-olla ta kukkus näiteks ukse ees ja ongi kõik. Et, et see on hästi oluline, et ka need, need teemad. Me nagu tooksime lauale, sest ma arvan, et noh, riigi jaoks on ka väga oluline, et see rahvas saaks nagu natukene nagu vabaks.

Helmen Kütt

16:56

Täpselt see, mida sa sander tõid, siin näitena on ka ju eakate korrale, et inimene võib-olla saabki ratastooliga jõuaks kohale, aga kuidas ta saab üles kolmandale korrusele, kas on trepironija, kas on inimene, kes toetab ja aitab ja tal toaski aitab riided ära võtta, et ta saab edasi, et on turvaliselt, et me ei saa ainult rääkida teenusest ehk transporditeenus vaid sinna on vaja juurde ka töötajat, abistajat ja see kindlus, et sellel kellaajal sellel ajal tullakse ja see mobiilsus, mida kindlasti on lihtsam teha ka eraettevõtluses, et see on, ma arvan, on koostöö, on võti, et seal ei ole mõtet kedagi hoida niimoodi kramplikult kinni ja öelda, et ei, et, et me teeme ise kõik. No ei jõua kõike ise teha.

S141

17:46

Ja noh, siin, mida me praegu rakendame nii-öelda pilootprojektina ja Tartusse esimesena läheb, on sotsiaalkiirabiteenus. Ehk 24, seitse on hooldaja nii-öelda Tartu linnas olemas ta sõidab ekipasina ringi nii nagu on näiteks oleme turvafirma voorus või G4S üks rikkad ja Nende ja ta on võtta ja me tahame tegelikult partneriks olla just kiirabile ja päästeametile, sest kiirabi käib, teeb selle võib-olla sellise esmase nii-öelda terviseseisundi hindab ära, aga näiteks kui tal on seal mähkmed vaja vahetada, võib-olla ta tahab tuua, aga kiirabiteenus on nii kallis, et meil ei ole mõtet kinni hoida, et sellisel juhul ongi, tuleb kiirabi, siis annab meile teada, et on vaja selle inimesega siin tund aega veel temaga tegutseda ja siis hooldaja nagu liigub ehk et see on nagu võib-olla selline ka jälle riigi rahakoti mõttes nagu, nagu noh, sobilikum käitumine. Et me hoiaks seda kiirabiressursi.

Heljo Pikhof

18:01

Oma kohe küsiksin sil, kuna tegu Tartuga ja mina ise olen Tartust, et kas teenus on siis sellele, kelles seda teenust pakutakse, nii-öelda mähet vahetaks, vahetatakse ja nii edasi, kas endale tasuta või mingi raha eest või kuidas on kiirabiteenus?

S141

18:28

Et siin see teema on meil praegu nii-öelda projektifaasis, et selle ehitame täiesti ise ja viimegi nüüd Tartu linna nii-öelda valitsusse, kus me hakkame seda projekti tutvustama ja rääkima, et kas neile seltside sobib ja vot sealt edasi. Me juba mõtleme edasi, et kas, kui palju on inimese enda vastutus seal näiteks omavastutus või palju oleks näiteks nõus linn kompenseerima. Tänane tegime küsitluse ja tegelikult Tartu linn on valmis koostööks.

Heljo Pikhof

18:55

Aga siis, kuna mina olen linnavolikogu sotsiaalkomisjonis sotsiaalkomisjoni esimees ongi palve, et tulete siis meile ka tutvustama seda, et võite juba tulla järgmine neljapäev. See on kutse kutse, et me tahaks kõik sellest rohkem teada, et kaasa aidata, sellele igati Tartusse teenus tuleks, aga ma ei tea, kas me sellest ka räägime. Kuidasmoodi see rahastamine käib, kui inimene. Inimesel on vajadus hooldekoduga.

Helmen Kütt

20:06

Võib-olla ainult ühe kommentaarina juurde, et Sander, mina arvan, et see on suurepärane, te alustate omavalitsusega läbirääkimist, minu meelest kõige kurvem on see, kui on riigi tasemel mingi projekt, mingi piloot või mingisugune projektitaotlust, mis on rahastatud saanud ja siis see rahastus lõpeb siis kogu see töö ja see abi omavalitsus ei ole alati võimeline seda üle võtma, kui te kohe alustate omavalitsusest ja siis näiteks vajadusel juurde taotlejate, millegi innovaatilise või tegemisega riigilt, seal võib olla vaja turvanuppe või mingeid seadmeid, mis annavad veel parema ühenduse või seda jälgimissüsteemiga, et, et mitte ainult kiirabi, aga võib-olla on ka teatud inimesed, et kellel on oht kukkuda, sest me alles lugesime lehest, kus oli, et inimene kukkus WC’sse poti ja seina vahele ja seda läks abistama päästeamet või kiirabi, aga keegi sureb sel ajal infarkti. Eks, et, et see on väga tark, et te alustate kohalikust omavalitsusest, sest kõige kurvemad on need projektid, kus inimesed on harjunud saanud teenused ja siis riigi rahastus lõpeb, sest paljud on Euroopa Liidu vahendid ja need on tähtajalised ja omavalitsus ei ole arvestanud. Ei tea, võib-olla on küll teab, et selline teenus toimub, aga see, et rahastust tuleb talle üle täies mahus. Selleks.

S141

20:57

Siin korrasele sotsiaalkiirabi, selle mõistame, nüüd toome nagu nii-öelda turule ise aga meil siiamaani oli väljakutseteenus ja see tähendab seda, et kuna meil hooldajad sõidavad päevas kogu aeg ringi, siis Tartu linn, tegelikult linnavalitsuse spetsialistid, Lostavadki meie, kes seda väljakutseteenust. Ja kuna meil on laupäev, pühapäev ka, siis me saame tegelikult ju me reageerime kogu aeg ja selliseid näiteid, et inimene on kukkunud tegelikult igasuguseid terviseprobleeme. Samas noh, ütleme niukseid näiteid, kus toituvakse koridori ja inimene voodis kuidas ta selle toidu kätte saab, see on poolik teenus. Et linn iseenesest on ju heatahtlikult toidu toonud talle ära, aga toit soe toit on tal koridoris, kuhu ta ligi ei saa. Ja see toidutooja on muidugi läinud, sest tema ülesanne oli toit sinna panna.

Helmen Kütt

21:13

Ma tean, Viljandis sellist asja ei juhtu, meelika toidutooja vaatab, kas inimene on elus ja kas saab toidu kätte, et see on küll uskumatu, et võib-olla lihtsalt on terviserike olnud siis inimesele ta ei saa seda, et see on uskumatu, sest see toidutooja on ka mingil määral sotsiaaltöötaja, kes vaatab, et kõik on korras.

S141

21:35

No seal on jah, kaks teenust, et üks on see toidu toomine ja siis edasi on ütleme, see hooldaja, nii et, aga nad ei käi nagu nii-öelda noh, ütleme nii-öelda ühte jalga, onju, et üks teeb oma töö ära ja siis tuleb kuskilgi teine. Et, et selles mõttes, ma arvan, tulles selle nüüd selle noh, ongi see erasektori omavalitsusega, et igal juhul ongi esimene tee omavalitsus

S1

21:56

Kui nüüd hooldaja reformi juurde tagasi tulla, siis siin Helmen Kütt ütles ka, et seni ei ole kohalikes omavalitsustes nii hästi nii ühtlane see süsteem, kuidas seda tehakse, kas midagi, mingid sellised piirid pantakse pannakse ka nüüd, esimesest juulist peale, et oleks mingigi ühtsuse Eesti riigis?

Helmen Kütt

23:00

No põhimõte on selles ma oma ütlusega pidasin silmas seda, et meil on omavalitsusi, kes täidab väga täpselt need 13 kohustuslikku teenust, meil on väikseid omavalitsusi, kes pakub 20 sotsiaalministeeriumil on see aruandlus ja see statistika aasta lõpus olemas, aga meil on ka suuremaid omavalitsusi, kes midagi juurde ei paku, võimalikelt ostetakse juurde, siis eks ole ettevõtluses aga see erinevus üle Eesti. Me elame igal pool, maksame makse sama protsendi, aga me saame teenuseid väga erinevalt ja selle tõttu selle hoolekandereformi üks väga oluline asi on ka see, et, et kehtestatakse tingimused, kriteeriumid ja määr ja kes soovib kallimat teenust, mis on kindlasti olemas, kindlasti on olemas palju kallimat teenust, siis seda on võimalus nõndanimetatud juurde osta seda luksust ise või lastega, sest kui tõesti inimesel on ka oma kinnisvara ja ta soovib asuda hinnatud vajadus hooldekodusse, siis selle baasteenuse, selle hinnani saab ta ise. Aga kõike muud saab juurde osta. Et lihtsalt mina pidasin silmas seda, et kahjuks täna on sotsiaalvaldkonnas üle Eesti ja suures osas eakate teenuste osas ka, aga ka puuetega laste osas erinev see võimekus.

Heljo Pikhof

24:35

Nii, aga kui inimesed on minu käest küsinud ja ma usun ja küsinud, et kuidasmoodi toimub see rahastamine, et kes mille eest maksab, kui inimene satub hooldekodusse, et kui palju tuleb endal maksta ja milline peab ja milline on see maksimum nii-öelda hooldekodu maksumus, kus omavalitsus tuleb appi, aga selle eelnõu või selle seadusega siis saab olema niimoodi, et kohaliku omavalitsus hakkab osalema iga ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaja, teenuste rahast, rahastamises iga sõltumata pensioni suurusest. Ja siis ja nüüd, mida tasub siis kohalik omavalitsus omab kohaliku omavalitsus, tasub siis põhiliselt need tööjõukulud, hooldajate abi, hooldajate tööjõukulud, hooldustöötajate ja siis samamoodi tuleb ja siis inimesel endal tuleb maksta majutus- ja toitlustuskulud ning siis muud teenuse osutamisega seotud kulud ja kui läheb juba selliseks erilisteks kuludeks, siis need on peale selle siis kas muudest sissetulekutest ja nüüd omavalitsus katab siis ka täiendavad väiksem, et ma sissetuleku ja siis ja teenuskohamaksumuse vahe kuni keskmise vanaduspensioni. Nii et kui me selle aasta arvestus toimub, siis on see 636 eurot.

Helmen Kütt

25:08

Ja üks asi veel, et iga omavalitsus kehtestab ikkagi selle piirmäära tulenevalt oma nendest hindadest, meil on väga erinevad ka hinnad üle Eesti hooldekodudel ja hoolekandekeskused, mis seda teenust pakuvad, nii et iga omavalitsus kehtestab piiri selle, ta peab tagama, kas seal on oma hooldekodusse piirinud, näiteks Viljandis on praegu 1100 eurot hoolekande keskusest teenuse hind. Esimesest aprillist tõuseb see 1200-le. Aga linn ongi selle kehtestanud. Nii et kui kohti on ja saab seal tagada, siis on kahtlemata see, kui ei ole, siis juba vaadatakse. Kui vajadus on nii suur, siis tuleb see tagasi.

Heljo Pikhof

26:04

Ja ütleme, et kui piirmäära ei kehtestata, siis, siis siis tuleb maksta kogu see tööjõukulu kinni. Et ütleme, kui näiteks tööjõukulud on 780 eurot, siis kogu tööjõukulu tuleb kinni maksta. Aga mis on siis veel küsitud, et et kas siis üldhooldusteenusele saab tulevikus ainult kohaliku omavalitsuse kaudu ja et kas siis võimalik ei olegi otse hooldekodu poole pöörduda, on küll, aga kui inimene tahab, et kohaliku omavalitsuse osaleks selles hooldekodu kulude siis maksmisel, siis see tähendab seda, et ta peab olema siis sotsiaalütleme, siis hinnatud sotsiaalosakonna poolt see hinnatud vajadus selle hooldekoduteenuse järgi, kui ta seda ei ole, siis ta võib loomulikult minna hooldekodusse ja aga peab ise maksma, et seda vajadust ei tuvastata.

S141

26:25

Oleks näiteks, no ütleme nii, et kui minul on ema ja ma tahan nüüd olen nagu selle olukorra ees, et mida teha, et kastajat koju viia ta hooldekodusse, siis ma saan aru, et esimene uks avaneb seal siis omavalitsuse sotsiaalnii-öelda töötaja juures ja seal me siis arutame läbi, tema tuleb, vaatab, hindab selle vajaduse ära ja siis

Heljo Pikhof

26:33

Vajadus on, siis saab, kohaliku omavalitsuse toel hooldekodus vajadust ei ole. Siis tuleb pisemaks.

S141

26:42

Kui ütleb, et siin sobib ka koduhooldus, siis mis, mis summad siis lihtsalt lepitakse kokku, mis teenused sina pead näevad et seal summat ei ole.

Helmen Kütt

26:44

Ja seal ei ole summati, esimene uks on, et kas ema tahab.

S1

27:05

No kindlasti on väga oluline see see lahti selgitada kuid kui siis mõelda sellele, et, et esimesest juulist see kõik pihta hakkab kas eraettevõtteid ka kohalikud omavalitsused siis kaaluvad või kes neid koduhooldusteenuseid siis nii-öelda tegema hakkab?

Heljo Pikhof

27:29

Koduhooldusteenuseid juba täna teevad eraettevõte ka ja linn on sõlminud nendega lepingu ja siis lepingu alusel neid koduhooldusteenuseid osutatakse. Aga me oleme ka Tartu linna oli kokku siis sotsiaalkomisjonis rääkinud, et nende teenuste maht peaks suurenema, neid ei ole piisavalt. Ja siis teine asi, mis on veel, et kindlasti ka see ind peaks muutuma taskukohaseks.

S1

27:44

Aga kuidas siis sellisel juhul toimitakse, kui inimene vajaks võib-olla hooldekoduminemist, aga ei soovi seda soovib koju jääda või vastupidi, et et justkui võiks kodus ise hakkama saada, aga tahab minna ise hoolde.

Heljo Pikhof

27:53

No siis, kui jah, loomulikult on võimalik ise hooldekodusse minna, kui on koht olemas, aga siis aga kui ei ole tal vajadus sinna minna, siis ta maksab ise need kulud.

Helmen Kütt

29:44

Tegelikult on päris mitu toredat näidet sellest, kus on üksikuks jäänud mehed on müünud oma kodu ja on otsustanud, et nad asuvad elama hooldekodus lihtsalt selle tõttu, et oleks seltskond, oleks tagatud soe toit, et ma arvan jälle, et teenusmaja on parem variant, aga see on inimese enda otsus ja, ja see on minu meelest mõistlik, et inimesed need otsused ise langetavad ja mina väga tunnustan Sanderit, aga ütlesin kindlasti ära ka selle, et, et avahooldus või koduhooldus on Eestis väga pikka aega olnud. Ma ise kuulun Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni ja tegelikult 92.-st aastast juba vähemal või suuremal määral, erinevad omavalitsused seda pakkusid konkreetselt Viljandis ka 92.-st aastast, kus oli hoolekandeasutus ehk hooldekodu juures oli avahoolduskeskus, kus käisid kuus hooldustöötajat abistamas inimesi, kodus lõhuti puit, küteti, korterid, talveperioodil toodi vett sisse, sest elamistingimused olid sellised, koristati, toodi arstirohtusid, hoiti sidet perearstiga noh, sellel ajal ei olnud, perearst oli polikliinik, aga nii et tegelikult see koduhooldus on, aga me ei ole võimelised ja ei peagi omavalitsus kõike ise tegema. Head partnerid. Nii et Sander, et ma väga tunnustan ja seda ka, et, et Sanderson väga professionaalne ja kogenud just nimelt ka, mis puudutab ka nooremaid, just seda näidet, et ka nooremad näiteks erivajadustega lapsed kooli või trenni või huvihariduse juurde, et see transporditeenus ja abistaja teenused, mitte pelgalt transport, see on nagu süsteemselt ja see kiirabi ja mis on sotsiaalkiirabi, minu meelest on see suurepärane, kui meile kuulasime Fuovee faktor, mis eile oli have akt siis seal oli ju see näide, et kiirabi väga tihti teeb ka sellist tööd, mis ei ole tema töö, öeldakse, et see on perearstid. Perearstid ei ole nii, nagu sotsiaaltöötajad 24, seitse kättesaadavad Teie täideta selle nishi, mis jääb näiteks nädalavahetusse võib-olla ka öötundidel, et, et see on nagu see väärtus.

S141

31:29

Ja sellesamase vaatasin, ise ka selle saadeti, olin suht kirglik vaataja. Aga, aga ma pean ütlema, et probleem on ju see, et mis tegelikult seal eile ka välja tuli, oli ju see, et, et kui inimene noh, näiteks satub EMOsse on ju niisiis ta edasi läheb näiteks neuroloogiasse neuroloogiast. Teoreetiliselt peaks ta minema edasi taastusravisse, kui me räägime insuldist näiteks. Ja kui nüüd taastusravis inimene saab enam-vähem juba nii-öelda noh, ütleme sellisesse seisu, et ta võib koju minna, siis hakkab lähedaste poolt selline noh, ütleme veenmine, arsti, et, et ma ei ole kuskile teda panna. Kas te saate 10 päeva, 20 peavad seda sees hoida? Meditsiiniliselt on ju nii, et ikas leiab, et vererõhk on kõrge või noh, midagi on. Aga see on haigekassa kulu ja teine ja sellepärast need kiirabiautod istudes inimesed istuvadki kiirabiautodes, kui me selle voolaseks kiiremini ja miks ma seda räägin, räägin sellepärast, et kui nüüd näiteks inimene saab juba 10 päeva varem teada, kuna ta koju läheb, siis võiks meiega ühendust võtta. No läbi ka omavalitsuse, kus juba korraldatakse kiiresti ära. Ahah, selge, ta läheb koju, omavalitsus võtab kasvõi kaks nädalat sellist pingelist mõttepausi, aga ta korraldab selle hoolduse kasvõi läbi erasektori. Ja ongi inimene kohe koju ja meie tegelikult oleme täna toonud ka ju haiglast koju inimesi, et võtnudki sealt haiglast inimese ja viinud koju ja korraldanud kõik selle asja ära. Nii et, et selles mõttes ei ole ja mis siis veel, teine asi on see, et, et, et väga paljud inimesed on nõus ise maksma. See oli minu jaoks päris üllatav, et ei olegi asi rahas, vaid küsimus on teenuseks. On inimesi, kes on nõus maksma, aga nad tahavad täisteenust või, või et ma tahan teie käest osta kõike.

S141

31:39

Korraldage see asi ära ja vot sellepärast me koguaegne nuputamegi, et mida me siis missugused lüngad ära täidame.

Heljo Pikhof

32:38

No tegelikult ma ütlen ka päris tänuväärne, et meil nii nagu Helmengisin ja mul on hea meel, et see just Tartus on, aga on ka lünkasid. Et me just viimane kord arutasime siis sotsiaalkomisjonis. Näiteks seda, et kui inimene on lamaja voodis, tullakse teda pesema. See, kes lamab, see kaalub 130 kilo. See, kes pesema tuleb 60 kilo. Tegelikult inimesel puuduvad ka need võtted, et need teenused oleks, kuidas ma ütlen, hästi, kvaliteetsed peame ka sinnamaani jõudma, et sageli on nii, et võib-olla juhuslikud inimesed osutavad seda teenust ja sellepärast peab ka maksma piisavalt nendele inimeste, et me leiaksime neid inimesi, kes seda tänuväärset teenust osutaksid. Et jah, et vahest mulle tundub, et täna veel on mõnes kohas jumala eest teie teenuse kohta juhuslikke inimesi ja jah, et.

Helmen Kütt

33:18

No see on mingil määral omavalitsuse korralduse küsimus, et sa ei saada 100 kolmekümnekilose inimese juurde, teades, et ta kaalub 130 kilo, sa tead ju, kelle juurde sa saadad või vähema Nad peaksid teadma, vaid sa saadki sinna siis vajadusel kaks või kolm inimest ja see on täpselt seesama professionaalsus, kuidas seda teenust pakkuda ja täpselt Sanders näidega, et osad inimesed ju jäävad selle tõttu ööseks näiteks EMOsse. Et neil ei ole seda vastutulijat takso küll on aga taksojuhile lahendust, takso viib koju ukseni, aga edasi neil ei ole seda, nii et see on kindlasti riigi, haigekassa ja inimese mõttes palju parem variant, kui need teenused on, ehk minu meelest on üks kuldne lause õigel ajal õiges kohas õigel teenusel.

S141

33:56

Jah, sest noh, meie siin võime teada, kuidas asjad käivad ma ise ka sotsiaalvaldkonnast juba läbivettinud, siis ma võin arvata, et see kõik on nii lihtne, et kuidas te ei tea, aga see on ju sama, et kui sa lähed näiteks esimese klassi õpilasele rääkima, et kuulajat kaheksanda klassi kaheksanda klassi geograafiat või midagi sellist, et ta ei oska, et see ongi, et me peame inimestele nagu pigem pakkuma need lahendused välja ja, ja see on nagu assortii, onju, et kes mida võtab. Nii et omal omavalitsus kindlasti peab tulema appi nendele inimestele, kelle majanduslik seisukord on kehvem ja et nad ei jääks abita.

Heljo Pikhof

34:53

Nojah, et, aga siin on ka teine küsimus, et kui ma olen paljude eakatega rääkinud ja et siis on lugu selles, et täna nad ei julge laste poole pöörduda, ei taha neid, kuidas ma ütlen, ei taha neid tülitada, eks. Eks me kõik ole kasvatatud, pead ise hakkama saama ja kui sa näed, et võib-olla veel lapsel pole see majanduslik olukord väga hea ja võib-olla lapsed käivad trennis ja ise palka ei teeni piisavalt siis ongi nii, et vanainimene võib jääda hätta kodus, ta ei küsigi kellelegi abi. Et tegelikult me peaksime jõudma ka sinnamaani, et ma hakkaks mingis eas inimesi nagu ära hindama, et olgu see siis 75.-st eluaastast või mis iganes, et minu meelest Soomes seda tehtakse. Et kas inimesel on abivajadust või ei ole ja, ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult on see kurb, et paljud inimesed ei julge abi küsida.

Helmen Kütt

35:15

Olles omavalitsuste suhtes ka mitte nii kriitiline, et tegelikult väga paljud omavalitsused infot jagavad, hindavad kodust päevakeskuste kaudu eakate organisatsioonide kaudu. Eneseabirühmade kaudu see ülevaade on, aga olen nõus, et nii mõnigi kord on inimesed, kes ei otsi ise abi lihtsalt sellepärast, et nad arvavad, et saavad hakkama ja tegelikult ega see abivajaduse tekkimine võib tulla ka üleöö.

Helmen Kütt

35:47

Aga mul juhtub öösel haigus või kukkumine ja ma vajan homsest abi, et väga hea on, kui vähemalt on telefoninumber, kuhu helistada, et see ennetustöö, et oleks info ja oleks need numbrid viidud ja tõesti, et tänast, võib-olla 60 65 aastasele, võib-olla, võib-olla see numbriviimine varem, aga seda tuleb regulaarselt ja et ei piisa sellest, kui üks kord aastas seda tehakse. Järgmisel aastal on uued, kas kolinud vanemaks saanud inimesed või abi vaja, nii et see on tõsi, et seda ennetust ja seda on küll vaja.

S141

37:04

Aga siin ühe asja veel tooks, et mis me nagu meil töötöös ette tulnud on, et eakas ei usalda hooldajat. Ja nüüd on olukord selline, et näiteks lähedane, no ütleme, et siis poeg ütleb, et ma tahan koduhooldusteenust, pöördub meie poole või linna poole omavalitsuse poole ja. Ta ei saa seda teenust peale panna, sest noh, inimesele inimene ütleb ei, mina oli jah, et, et või noh, et ta ei taha ka seda, et noh, kes hakkab nagu häbitunne. Ja, ja nüüd ongi noh, mis meie eesmärk on nagu see, et hakata hästi vaikselt mõned tööd on jäänud, pausile lihtsalt ei olegi võimalik on vastu hakanud ja no ega ikka vägisi ei saa, onju ja, ja meie siis oleme nüüd püüdnud, kuna meil on kuskil 10 hooldujateni Tartus Tallinnas on meil juba neli, et siis siis me hakkame vaatama, milline inimene võiks sobida ja siis on tekkinud olukord, et üks inimene talle ei sobinud, noh, võib-olla lihtsalt ei sobi ja, ja, ja, ja sealt enda seltskonnast oleme leidnud, kes on ta maha rahustanud ja teenusega läinud käima. Nii et, et ka see ei ole nagu ainult see, et hooldekodusse ja koduhooldus, et inimene tuleb ainult uksest sisse, vaid ikkagi on vaja saavutada see nii-öelda kontakt ja, ja see usaldus

Helmen Kütt

37:52

Sõnad on näiteks Viljandis päevakeskuse koduhooldajad, kes käivad, oleme vahetanud, ei sobi meile ka teatud inimestega on meil väga hea suhelda, näiteks siin saates, mulle tundub, et meil on selline üksmeel nagu kalmistul, räägime ja oleme väga sõbralikult, kõik, nii meile sobib, see seltskond on väga hea, aga on inimesi, kellega ei sobi see kontakt ja kuna koduhooldaja teeb ka selliseid teenuseid, mis on väga intiimsed, teinekord ehk siis on kapis, mis see abistamine ja kõik, siis tuleb inimest kuulata ja üritada leida ja võib juhtuda, et ka järgmine vahetus tuleb veel teha. Ütlen jälle, päevakeskuse näol ongi olnud võib-olla alles kolmas, sobib nii, et Sander, see on selline üks osa, mis tuleb võtta ja üldse mitte solvuda, sellel, kes ei sobinud, et see on ka oskus nendele töötajatele selgitada, et see ei ole sinu isikus kinni, aga lihtsalt ei sobi.

S1

37:59

Kõik see kuulamine ja kommunikeerimine on kindlasti üks kvaliteetse teenuse, millest me siin ka täna rääkinud olema üks nii-öelda alustalasid, samamoodi.

Heljo Pikhof

38:06

No mida veel, võib-olla siia ja võib-olla on mõni hooldaja, kes ei sobi mitte kellegile siis tuleb, sellest vabaneb.

S141

39:10

No üldiselt on nii, et kui me vaatame ise, siis me kontrollime ikka väga põhjalikult ja esimesed kolm hooldust, kui inimene tuleb meile tööle, siis ta käib esimesed hooldused meie mentoriga kaasas. Ehk et meil tuleb tagasiside, et kuidas ta teeb tööd kuidas inimene teda vastu võtab, sest inimene ju noh, on tunda, et kas talle meeldib see või mitte ja kui need asjad ei sobi, siis noh, paraku jah, mõne mõne puhul me ei saagi teda võtta, et me pigem oleme kriitilised selle töö tööd Tööjõu valikul, mitte see, et võtame lihtsalt igaühe, mis hooldajate pool väga raskeks teeb. Näiteks meie süsteemis on see, et autojuhiluba et kui ma rääkisin kalda selle direktoriga Päevakeskus Kalda direktoriga, siis tema ütles, et kui tema paneks kuulutusse autojuhiluba on kohustuslik, siis tal oleks kolm töötajat noh, nii-öelda lihtsalt võrdlusmoment. Et meile on ka väga paljud inimesed, kes on ideaalsed hooldajad, aga tal ei ole luba, et siis ma ei saadada võtta, kuna meil on autopõhine.

Helmen Kütt

39:33

Et minu meelest see variant, et see nagu proovite töös ja testite töös, et hiljem hoida ära probleeme, on väga õige. Neid on targem ennetada ja ka inimesele ei pruugi sobida, kes tuleb selle mõttega, et hakkab hooldajaks, kõik ei sobi kõiki tööd tegema ja minu meelest on väga aus, kui ka tema peale kolme korda ütleb, et teate, et see pole päris see, mida arvasin. Et see hoiab edasised probleemid kõik ära.

S141

40:36

Ja ühe asja, mis, mis me oleme veelgi teinud on tervishoiu, Tartu tervishoiu, kõrgkooliga on meil siis leping nii-öelda koduhooldust saavad siis praktiseerida ja see on nüüd küll selline koht, mille direktor ütles, et noh ei ole, ei uskunud, et see nii hästi käima läheb, et inimesed hakkavad juba need nii-öelda siis tudengid hakkavad, ise juba küsivad, et me tahame sinna minna praktikale kõik, et ta tahab seda, teist vaadet. Tal on olemas haigla vaade, tal on olemas, ütleme hooldekoduvaade, aga koduhooldusest see on, need on kõik erinevad, nii nagu me räägime teenuste majast, hooldekodust endast on ka koduhooldust erineb, et kui sa lähed teise koju, siis austa tema kõike seda, mis seal on. Et kui see, et sulle näiteks ei meeldi, et see kappi Ma ei tea ukse natukene kehvasti või midagi, siis sa pead küsima, et kas see, kas ma võin kinni panna, et ma mäletan üksi nimeliselt ära seda ära siin ise majanda. Nii et noh, vaat see on ka jälle oskus. Et, et sa ei hakka seal nagu oma nägemust tekitamine. Nii et seal on väga palju detaile, mida peab ka töötaja seal siis silmas pidama.

Heljo Pikhof

41:14

Ma võin ka siin sellega seoses öelda, et ma olen ka paari inimest aidanud ja olen mõelnud, et miks ta tuba on täis igasugu esemeid. Ta ju ei kasuta niidetud, seal sallid kõik reas ja kõik. Ja, ja siis olen öelnud, et kas ma võin aidata neid kappi panna või kuskile ära, ei, need peavad just selle koha peal olema, siis sa pead seda nagu austama ja ongi niisamamoodi ka köögised, et et tema kodu, see on tema kodu ja ma olen ja et ma olen selle peale tulnud, et ma austan, ema ei ole hakanud talle nagu peale käima, kuna ma tean, et ma ise ei taha, et keegi tuleb minu kodus korraldama. Jah, et saan aru, et see on.

S141

42:43

Ka näiteks kodukoristusina linnavalitsus pöördus minu poole ja ütles, et meie selle inimesega hakkama ei saa, et kui sa saad, siis see on suur asi. Ja see on, tuligi välja ja läksin ise kohane Tartu linnas. Ei, see oli seal kuskil, et tähendab, et küsimus oli selles, et inimesel ei sobinud need linnavalitsuse töötajad ja nüüd ma ei ütle mitte töötaja kohta halvasti, vaid ma ütlen seda, kuidas see töötaja ja noh, ütleme selle töösse läks, et tema läks koristama, talle öeldi, et see tuba mäe puhtaks teha, mis tähendas seda, et prügikotitoitel kaasas raamatut sisse ja prügimäele. Ja see, kui ta sinna läks ja ütles, et ja ütles veel, et ega me siin kaua aega ka ei lähe. Siis inimesel tekkis tõrge ja ütles, et kas sa saad palun siit uksest välja minna. Nii et, et ja minu lähenemine oli see, et, et kõigepealt aru rääkisime nii mõtlesime, tegime plaani, mida me tahame teha, kuidas me teeme ja temaga koos siis ta hakkas ise sorteerima oma raamatuid ja me saime täiesti ilusti noh, tal, tema ei saanud üldse liikuda toas, tal oli klid täis ja et meil oli vaja panna sinna see funktsionaalne voodi Talle hoolduseks, et jällegi hooldajate tervist ja kõike energonoomet. Et siis siis me saime selle toa niimoodi puhtaks, mis, ma tahan öelda, ongi see, et see on nii nii individuaalne, et sa pead selle tõesti selle vanainimesega või noh, ta võib ka noorem olla, aga temaga nagu kuidagi sina peale saama.

Helmen Kütt

43:08

See on juhtumipõhine ja tegelikult nende raamatute korral, et kui sa lähed prügikottidega, siis inimesed ongi selle vastu. Mul on täpselt sama kogemus Viljandist, mida rääkis hooldustöötaja, et osa raamatuid, mida sa ei viidud siis lastekodusse ja mida sa ei viidud eakate kodusse sortis väga rõõmuga, aga tema raamatuid ja umbes prügimäel, et see ei sobi mitte nii et, et see on väga hea näide ja tõesti juhtunu põhine lähenemine sotsiaaltöös on nagu ainuõige, sest inimesed on kõik erinevad.

S1

43:28

Empaatiavõime on oluline ja nagu siit välja tulemine, no kui nüüd selle hindamise juurde tagasi minna, mis te siin välja tõite ja Sander Sassi ütles ka enne, et loome justkui pildi ette, et et mina lähen oma emaga, aga siis kohalikku omavalitsusse. Milliste näitajate järgi otsustatakse, mida see inimene vajab, konkreetselt.

Helmen Kütt

43:48

Teate, see on täiesti instrument välja töötatud, milline on hindamismetoodikas, on üle Eesti ja seda praegu sotsiaalministeerium ka tutvustab omavalitsustele, nii et, et see tegelikult see, milline see hindamine on sama omavalitsus võib kahtlemata teha veel. Ma ei tea soodustusi, eelistusi, aga senine baashindamist instrument on kosmeedikutega koostamisel.

Heljo Pikhof

44:07

Ja, ja võib ka seda öelda, kui me nüüd räägime hooldekodudes, siis need, kes on täna juba ära hinnatud nii-öelda asjatundjate poolt, neid uuesti hindama ei hakata. Aga need, kes on sinna läinud nii-öelda omal algatusel, et neid loomulikult hinnatakse ja siis vaadatakse, kas on vajadus või ei ole vaja.

Helmen Kütt

44:59

Noh, vajadus isegi selles mõttes, et kui nad siin edasi jäävad, ise maksavad, ühe maksavad selles maagias, aga kas omavalitsus võtab kohustuse üle nii et, et see mõistlik, mina arvan, et see ongi, et olukorras, kus siiski kõik me vaatame ka rahalisi võimalusi, et pakkuda paremaid avahooldusteenuseid, mitte sinna kõige elukaare lõppu, kus on, eks ole, et peab olema tagatud ja võib-olla on veel hospiitsteenus, mida tuleb arendada Eestis ja noh, mitmeid paljatiiv ravi ja kõiki selliseid, et noh, seda tuleb vaadata kompleksselt ja veel kord see on esimene samm, et kriitikud arvavad, et see 40 miljonit, mis on praegu nüüd sellel aastal, et, et see on ebapiisav, vaja kahekordistada. Mulle meeldiks, kui oleks kolmekordne, ütlen ausalt, aga algus on tehtud ja nüüd tuleb jälgida, et järgmised valitsused seda tegelikult jätkaksid, et see jääks ka pilootprojektiks programmiks, mis proovisime ära ja ups, aga las ta ikka läheb nagu elukaare esimesse otsa.

S141

46:07

No meie juurutame veel sellist lahendust, et kui, kui me näeme, et inimene vajab juba edaspidi hooldekodu, siis koostöös lähedasega hakkame vaatama, milline hooldekodud on, sobiks. Ja siis täna on meil hooldekodu nii-öelda erahooldekodudega juba sõlmitud nii-öelda hea tahte lepingut, kus me tegelikult hakkame seda koostööd tegema. Et inimene ei tunneks sellist, noh, nagu ma ütlen, Helme ütles, et paneme hooldekodusse vaid Me hakkame harjutama, läheme külla, lähme küllalt, lähme sõidame sinna, vaatame ümbruskonda, räägime inimestega ja tuleme ära. Siis siis ta saabki võibolla lihtsamini. Ja see tee on tal nagu siukene valutum. Aga noh, ma ütlen, et ma ise ei kujuta ette, et mulle öeldakse, poiss tuleb tuppa ja ütleb, et nüüd ei saa, nii et hakka minema sinna hooldekodusse, siin on sul öökapp väike ja siin on sul voodi kõik. Et, et see ei ole nagu õige ja siis ma küsin, et miks ma siis 30 aastat olen nagu paljud pered on maksnud eluaseme laenu ja siis, kui nad saavad selle ära makstud, siis tänutäheks on see, et astu välja

S1

46:09

Kindlasti sinu poeg seda.

S141

46:29

Ma lihtsalt ütlengi, et, et see on selline noh, ütleme nagu noh siis jõuadki umbes 60 senini, kui su tervis enam ei luba, siis noh, ütleme, et mul ei ole lahendust, onju, et, aga, aga mis ma veel tahtsin öelda, nii et väga paljud kliendid ka tegelikult lähevad lõpuni hooldusse koduhooldusega. Nende lähenemine ongi see, et vanem sureb.

Helmen Kütt

46:51

Kodus enamus, enamus see protsent on nii väike nagu ka Andres Ergma, Pensionäride ühenduste liit õis, et ärge kartke, selle reformi järgi ei hakka mitte inimesed massiliselt hooldekodudesse jooksma, vaid vastupidi enamus loodab, et veel paremad teenused tulevad koju. Sest omavalitsustel, mida vähem nad kulutavad kõige kallima teenuse peale seda kasulikku.

Heljo Pikhof

47:00

Ja see ongi selle reformi üks mõtteid, et koduteenused oleksid odavamad isegi siis, kui neid vajatakse hästi palju, aga mitte hooldekodu.

S141

47:04

Küsin korraks siia vahele, et kas see on sihtotstarbeline raha.

Helmen Kütt

47:38

Ja see on sihtotstarbeline raha ja läheb siis ka hiljem tulubaasi, siis omavalitsusel on teada see summa ja suurus, et seda noh, idee järgi ei tohiks selleks millekski muuks kasutada kui sotsiaalsüsteemi ehk hoolekandes. Sellepärast mulle meeldibki kasutada sõna hoolekandereform, mitte hooldereform, et hoolekanne, aga hoopis teist, seda võib-olla nii noorematel kui vanematelt, aga ma pean just selles hoolekandereform, selle raha, kes on siiski need, kes vajavad sellist avahooldust, vajavad koduhooldust, vajavad teenuseid kodust pikemalt hakkama saamiseks, ehk see läheb elukaare sellesse ossa.

Heljo Pikhof

47:53

Ja tegelikult selle rahade eraldamisega arvestatakse veel ka seda omavalitsuste finantsvõimekust. Kui palju seal elab vanuses 65 kuni 84 inimesi ja üle 85 aasta inimesi mingi summa läheb ka siis veel nende pensionist nii-öelda.

Helmen Kütt

48:12

Demograafilise situatsiooni mõistes on ju väga palju kohti, kus ainult ongi pensioni saavad inimesed või maapiirkondades, kus ongi ainult pensionärid. Selles mõttes ei saa kindlasti võrrelda osa, kus on noored pered, uusarendused, et ikkagi tuleb arvestada ka elanikkonna vanuselist struktuuri ja demograafilist situatsiooni, nii et see on mõistlik.

S141

49:14

Ja ma ise ütleks veel, et me elame suhteliselt heal ajal selles mõttes, et praegu, kui me siin rääkisime teenuste majast, mis mulle ka tegelikult väga hästi meeldib, ma käisin Soomes seal kides kus seal oli siis tehtud erasektori nii-öelda seljad olid siis kokku pandud ja oli tehtud siis kuuekordne maja, noh, see oli tõesti niimoodi, et noh, inimene elaski seal Tal oli tuba, köök on ja rohkem polegi vaja, aga kõik oli nii-öelda invalahendustega, et, et, et sul ei ole, et kus mu vann ja mul on vaja ümber kohandadeni ja seal oli lähenemine see, et küsisin siis selle tütre käest, et kuidas selle siis korraldasite te ütles niimoodi, et ema elas ennem kahekordses majas, see oli tühi ja nad leppisid kokku, et selle maja saab tütar, aga siis kuna rendi korter nii-öelda siis kuni selle lõpuni, siis tasutakse renti selle maja noh, nii-öelda sellest saadud rahast. Et see on ka hästi oluline, et, et võib-olla realiseerida ära üks kinnisvara ja andega inimene, et ta saaks olla seal, kus tal on soe, puhas ja, ja see hooldusteenus on käe juures.

Helmen Kütt

50:22

Ja ta soovib seal elada oma toas, ise otsustada, kuidas asjad käivad ja vajadusel abi saada. Ja Soomes on praegu jõutud sinna nüüd juba kolmekorruseliste majadele hakatakse lifte tegema, sellepärast et see on väga mugav ka lapsevankrile on inimesed lõksus selles osas, kes jäävad väga kõrge vanuses, elavad oma kodus, aga nad ei pääse välja ja selle tõttu on mõistlikum ehitada need kohe, mitte hiljem ajada külge teha. Et minu meelest ka me peame palju nutikaid lahendusi vaatama, kuidas me vähem vähema vaevaga ja inimestele sobivamalt saame neile luua need tingimused, et tõesti rõõmuga vananeb, sest ma väidan, et 10 aasta pärast 65 aastane seenior on hoopis seenior, ei olegi võib-olla 65, see on hoopis teine, interneti kasutus kõik kõik, kuigi meil on täna 80 ja isegi 85 aastased, kes on siis neuron raamatus või, või igal pool suhtlevad läbi interneti oma laste ja lastelastega. Aga arvestades seda, kui palju erineb. No ma ei tea 30 aastat tagasi 65 aastane, kes 50 viieselt läks juba pensionini ja nüüd me läheme 65 aastaselt pensionile, et see on väga suur erinevus ja need teenused vajavad kaasajastamist ja sellele inimesele vastavaks loomist ja siin on kindlasti väga suur abi eraettevõtlus.

S141

51:00

Ja ma veel korra saatejuht, et, et rääkisin ka tegelikult IT-firmadega ja kõik on nagu avastanud selle selle hoolduse ja ka IT-firmad on alustanud siis selleteemalisi platvormide ehitamist, kõike seda, et inimest jälgida, noh, me räägime siin, meil on seal koduandur, partner on ja kus on siis inimene saab ta küll ei filmi ega ei ei mingeid hääli ega midagi salvesta, aga lihtsalt ta kontrollib, et kas inimene on liikunud, on ju, et see kõik, ka digilahendused, aiad, kodus inimest, et noh, ülevaade on olemas ja siis sa saad teada, kuidas su lähedusele

S1

51:10

Enne oli juttu siin sellest, et enne hooldekodu tuleb sisse ja teenuste, maja või kogukonna maja mis nende vahe on see teenuste, maja ja hooldekodu vahel.

Helmen Kütt

52:12

No vahe on suur, sellepärast et majas elamine sõelad oma korteris. Sinu juurde tulevad teenused, seal ei ole töötajaid või siis kui on, siis käivad sotsiaaltöötajad või on näiteks üks inimene maja peal? Selles majas ei pruugi elada ainult seeniorid, seal võivad elada ka nooremad erivajadustega inimesed. Seal võivad elada ka näiteks nagu võhma korral on ka, vajadusel jutustatakse lastekodust ellu astunud noorele, kellel ei ole kohe pakkuda ja ei ole mõistlik pakkuda talle halvas korras olevat korterit, vaid tal on võimalus seal alustada elu ja sellega, et teenusmaja on tegelikult nagu üürikorter. See kuulu sinule, sul on õigus seal elada, see on lepinguga, seda saab pikendada. Ja sa maksad ise oma pensionist, oma kulud, võtad oma külalisi vastu, see on natuke teistmoodi hoolekandeasutus hooldekodu on siiski 24, seitse on seal töötajad, seal on üldine kord, seal on välja töötatud teatud süsteemid, et see ei ole enam kodu. Teenusmaja on siiski kodu.

S1

52:36

Selle erinevuse nii-öelda väljatoomine oli minu enda jaoks väga oluline ja ma arvan kuulajatel samamoodi. Ma ei olnud ise sellisest asjast varem kuulnud. Aga kui nüüd minna juurde, et, et mis need positiivsed nii-öelda kasutegureid, siis võib-olla on erinevatele osapooltele kogusele, hoold hoolekande või hooldereformi puhul, siis.

Heljo Pikhof

55:09

Nii et no võib-olla kõige tähtsam on see, et kui tõesti tekib selline vajadus, et eakas või teinekord ka noorem inimene vajab hooldekodu kohta, et siis ei pea enam lapsed selle eest maksma, see on ülioluline, et lapsed saavad oma elu elada. Nii, aga loomulikult kui soovitakse, siis eakat oma kodus siis hoida teda seal põetada, siis loomulikult see jääb, teine asi on see, et inimesed, kes täna ei saanud tööle minna Nende siis on võimalus neil ka tööl käia, et kui on nad koju jäänud, seepärast pole raha hooldekodu eest maksta. Ja, ja võib-olla töötavatena poole kohaga või ei saa üldse tööl käijad saavad siis tööle minna. Et see on hästi oluline. Aga nüüd jah, et, et see, need on nagu kaks kõige tähtsamat asja nüüd sellel puhul, kui, kui me räägime siis seda asutuse hooldust, et hooldekodu, aga teine on see, et loomulikult sureb kohalikele omavalitsustele raha rohkem juurde ja need teenused kindlasti muutuvad siis paremaks ja neid tuleb rohkem. Ja, ja ma arvan ka seda, et kui need teenused lõppkokkuvõttes tulevad kohalikule omavalitsusele odavamalt kätte, kui see hooldekodu koha eest maksmine, et siis nad ka mõtlevad selle peale rohkem, et mis teenused on, mis hinnaga need on. Ja me, eks Me oleme sedagi oma valimisprogrammis öelnud ja mõelnud, et Peaks kehtestama ka koduteenustele mingi lae, millest rohkem küsida, kohalik omavalitsus ei tohi, sellepärast inimesele peab jääma kätega raha, et korteri eest maksta, võib-olla ravimeid, osta, süüa ja nii edasi, et kui kogu sissetulek läheb teenuste eest maksmisele, siis koduteenuste eest maksmisele siis nagu inimene jääb hätta ja see on ka olnud üks põhjusi, miks paljud lapsed ei küsi vanemate käest abi täna. Et jah, et, aga muidugi kohalikud omavalitsused on erinevad, nii nagu Helmen siin ütles, et osa omavalitsusi ja mida ma ka Tartu puhul tean, et osa omavalitsusi küsivad siis rohkem raha koduteenuste eest ja osa vähem ja mõned teenused on täna tasuta mitte tasuta, vaid ei pea nendes maksma.

S1

55:20

Te tõite välja, et mingi lagi on ka koduhooldusteenuste puhul juba nii-öelda arutlusel või mõtlemisel, kas on ka teada, mis olla võiks, või?

Heljo Pikhof

55:38

Või selline me oleme siin oma oma oma siis sotsiaaldemokraatide seas seda arutanud, et näiteks Leedus on see 10 protsenti, et üle 10 protsendi pensionist või sissetulekust ei tohi küsida. Ma toon konkreetse näite. Et jah, et nii see paraku on.

Helmen Kütt

57:26

No ma siiski esialgu ütlen seda, et kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse teenusega, siis kohalik omavalitsus ise saab selle kehtestada, kui riik midagi kehtestab, siis ta peab omavalitsusele raha eraldama. Ja see, mis puudutab, et kui see ületab mingid summad, kui kohalik omavalitsus on kehtestanud selle sisse, kehtib tema poolt pakutud teenustele, kui seda teeb eraettevõtlus ja ta tahab inimest toetada, siis selle osa, mis ületab seda summat, peaks seda omavalitsus kompenseerima, kui inimesel endal võimekust ei ole. Minu jaoks on selle reformi kõige olulisem asi väärikus ja hirm. Et inimesed ei kardaks vananemise ees hirmu, seda, et kuidas nad hakkama saavad ja kuidas nende lapsed siis sellega hakkama saavad. Kuni maikuuni, eelmisel aastal oli ka lastelastel kohustus osaleda, ehk siis kui lastel ei olnud, sest me teame, et kõrges vanuses inimeste lapsed võivad juba ise ka pensioneid käes olla, siis oli see lastelastele laienes see kaotus, eelmise aasta mais jäi ei, lastele see kohustus ja selge see, et kui lastel seda võimet ei olnud, ehk siis ikka ju lapselapsed toetasid, aitasid, aga see on väärikuse küsimus ja see on ühiskonna minu meelest sellise küpsuse küsimus, et me oleme jõudnud ka sinna, kus me hindame selle inimese tööpanust, sest täna me teeme seda ainult selles osas, me võtame seda kui kohustusena. Kui ei ole lapsi ja inimesel endal ei ole vahendeid, siis on see nagu seadusega ette nähtud kohaliku omavalitsuse kohustus. Aga tegelikult on inimesed töötanud panustanud ühiskonda ja neil on ootused vähemalt selle minimaalse teenuse saamiseks selles mõttes minimaalsed piirini hinnatud või selleni ja kui on kõrgemad ja võimalused erinevad, sest inimestel ongi väga erinevad võimalused siis alati on juurde võimalus osta aga veelkord, et enne hooldekodu teenuste maja, avahoolduskoduhooldus kõik see, mis on, see on väga-väga mitmekülgne mall.

S1

57:35

Siit tuli välja jälle üks kasutegur, siis võib-olla hooldat hooldatavale selline väärikuse või, või, või, või hirmu puudu. Jah, just seda ma mõtlesingi.

Heljo Pikhof

58:02

Muide, ma tahangi seda öelda, et nii palju kui mina olen käinud eakates esinemas, siis alati on olnud see mure ja on sageli öeldud, et öösel ei saa magada ka, mõtlen, mis saab natukenegi, olukord läheb kehvemaks, et ma ei tunne ennast hästi, et ma arvan, nii, nagu Helmegi ütles, et see hirmu mahavõtmine, et alati on olemas võimalus abi saada ja ei pea seal Nendes, ütleme nendes otsustes just lapsed osalema.

Helmen Kütt

58:18

Vajadus saada ka eraettevõtjate poolt koos kohaliku omavalitsusega, et minu meelest see meeskond täpselt sama nagu koduhooldusteenused avaldus, teenused ja hooldekodu on kompleksne, nii on meeskond, kohalik omavalitsus, vabatahtlikud eraettevõtjad, see on tyyp.

S1

58:37

Kui nüüd nendest hirmudest edasi minna, on väga palju meedias olnud juttu sellest ebakindlusest, et selline et see raha katab kõikjal hooldereforme, nagu toimib, nii nagu lubatakse, et kuidas võib-olla rahustada siis inimesi või lootust rohkem usku nii-öelda süstida sele.

Heljo Pikhof

01:00:11

Mina ütlen selle peale nii, et me oleme seaduse vastu võtnud, rahad lähevad kohalikele omavalitsustele ja ega siis nüüd ongi see, et pall on kohalike omavalitsuste käes ja eks mõned asjad muidugi siis nõuavad aega, et paika loksuda. Aga mina, minul on küll selge usk, et see asi toimib ja eks seda hirmu külvatud siin võib-olla põhjendamatu ja võin ka seda öelda, et meie head koalitsioonikaaslased Reformierakonnast külvasid seda hirmu suuresti, et kui me rääkisime seda, et kalla keskmist vanaduspensioni saavad siis pensionärid peavad saama siis samadel alustel hooldekodusse nagu keskmist ja suuremat pensioni saavad. Et Ma arvan, et seda raha tuleb piisavat kohalikele omavalitsustele, aga loomulikult sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et seda raha tuleks veel rohkem ja need teenused saaksid olema tulevikus veel paremad ja samamoodi siis ka hooldekodusse hooldamine ja nii edasi, et ega tegelikult läheb ju see raha ka hooldekodu töötajate palkade jaoks. Ja saab olema teistsugune suhe siis et kui palju ühe hooldaja kohta on siis oodata vaid ja nii edasi, et noh, seal on terve suur siis selline palett, mis saab nagu nende rahadega täidetud. Igal juhul vaatame, kuidas ma ütlen optimistiga optimismiga tulevikku.

S1

01:00:17

Jällegi tuli siit kasutegur välja siis hooldajale, et, et ka nende elu tehakse, võib-olla siis lihtsam.

Heljo Pikhof

01:00:43

Ja hooldajate elu on soov teha lihtsamaks ja saada neid tõesti neid südamega hooldajaid, rohkem siis hooldekodusse, et keda me kõik tahame. Meie vanemad oleksid siis hooldatud inimeste poolt, kes ma ei saa öelda, et armastavad oota oodata vaid, vaid, kes suhtuvad nendesse südamega ja need, kes on hooldatavad, need näevad, et nad on, ütleme, nad tunnevad ennast väärikalt igas mõttes.

Helmen Kütt

01:01:32

Nad on hoolivad, aga ma tooksin siiski siia veel ühe mõõted, kui seda küsitakse, et sellest rahast on vähe, siis ma küsiks, et aga kui seda seadust vastu võetud ei oleks, mis siis on 40 miljonit, siis ei oleks, ega ka kasvavad summad, et ega olukord ei oleks ju paremaks läinud, pigem vastupidi, hinnad tõusevad nagunii esimesest aprillist, kui juba tõusid esimesest jaanuarist, kui seda seadust ei oleks, seda raha ei oleks ju ka seda jätku ei oleks, siis ei oleks ju midagi läinud paremaks, vaid olukord oleks halvem olnud. Ja teine asi, et praegu meie heade koalitsioonipartnerite Reformierakonna vaatasin, sotsiaallubadustes on pensioni eest hooldekodu koht, täpselt see, millega meie tulime enne ja kui meil on juba selline üksmeel, siis ma arvan, et meil jätkub üksmeelt ka peale valimisi ja kui juba kaks erakonda seda näevad, siis küllap sinna ka rohkem rahalisi ressursse, et ma olen ka optimist.

S1

01:01:55

Aga kui nüüd minna asja, saate lõpu poole ja rääkida veel sellisest jutust, mis on meediast ka läbi käinud, et maapiirkondadesse võib-olla ei jõua need teenused niipalju kui siis keskustesse. Kas see esimesest juulist käima minev hoolda reform on ka sellele kuidagi rõhunud või mõelnud?

Helmen Kütt

01:03:48

No, ega maapiirkonnad on ju täna ka need inimesed, kes seal vajavad, kas koduabi või hooldekodukohta nad on ju täna ka saanud, kas siis vähemal või suuremal määral, see on kohaliku omavalitsuse korraldus ja siin ei saa kõike teha, riik, kohalik omavalitsus saab juurde taotleda vahendeid ka sellesama teenusmaja tegemiseks ja kui otsustatakse tühiselt, tehakse näiteks keskusesse, siis võivad mitu omavalitsust ühineda sellega ja tehase ühiselt, et seda, et riik, noh, see olemegi meie ju riik, me olemegi kõik, oled sa kodus või oled sa maal või elad sa linnas, meie olemegi riik ja seda, et kõiki teenuseid oodata, et Debriik, seda ei juhtu, aga rahastamine tuleb täpselt samuti ka sinna piirkondadesse, sellesse kohalikku omavalitsusse selle inimeste arvu järgi, mis on sinna sisse kirjutatud vanuse lõikes. Ja selle järgi omavalitsus peab, et noh, tõesti, miks nad muidu need 13 teenust ka on kirjutatud sotsiaalhoolekandesse, et see miinimum, mida peaks tagama alati, on väga hea, kui see on palju suurem valik, palju parem valik, et aga seda kõike ei jõua ja miinimum tuleb tagada. Nii et siin ma näen küll seda 26 miljonit, võib öelda, et see ei ole väga suur summa, aga see on siiski päris arvestatav summa. Omavalitsused ise osalevad ja saab ka kasutada seda nõndanimetatud kolme peed. Ehk siis ka ettevõtlusvõtta sinna juurde ja teha sellist ühiselt see teenusmaja ja seda ühiselt majandada ka omavalitsus on see, kes taotleb, nii et, et siin on väga palju variante ja võimalusi ja, ja ma siiski nagu, kuna omavalitsuses on oma otsustes autonoomsed ja on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et neil on õigus neid otsustada, kuidas asju korraldada ja muidugi inimestel on väga suur kuidagi võimalus või jõud neid otsuseid mõjutada ka läbi kohalike omavalitsuste valimiste ja tegelikult ka selle info edastamise näiteks ka sotsiaalministeeriumi või siis ka õiguskantsleri poole, kui on mingites tegemata.

Heljo Pikhof

01:03:58

No tegelikult ma võin ka seda öelda, et osad kohalikud omavalitsused, kellel kõiki teenuseid ei ole, siis aitavad 11, et ühesõnaga neid teenuseid on nagu jagatavat.

Helmen Kütt

01:04:17

Komplekteeruvad teevad täpselt ka eraettevõtluspakub seda teenust ei pea ise tegema, sa pead looma võimaluse selle kättesaamiseks ja üks on üldhooldekoduteenust ka, mis on kohaliku omavalitsuse korraldada. Ta ei pea seda iseloomu, ta ei pea seda ise tagama, aga ta korraldab ehk kas või ettevõtluse läbi eraettevõtluse läbi ja sel juhul toetab seda inimest.

S1

01:04:28

Kui minu ema siis näiteks elaks kuskil nii-öelda mõtleme piltlikult paksu metsa vahel, kas tal on ka ikkagi võimalik, siis neid koduhooldusteenuseid peab talle need neid võimaldama ikka peab.

Helmen Kütt

01:04:45

No igatahes näeb, Eesti esimene samm on pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja võib-olla mõistlike järsku seal teisel pool metsa või metsa keskel elab veel mingi tore naabrinaine, kes võiks olla hooldaja. Et uskuge, sotsiaaltöötajad ja omavalitsused siiski otsivad neid võimalusi, et just vajadusepõhiselt lahendada.

S141

01:05:10

See on ju tegelikult see, et kui seal on metsateisest hukas, on see see inimene või naaber on ja et, et siis sa ei hakka seda ajakulu, onju, et meil on ikkagi nii kaugele tema, et me ju juba transpordi peale läppel. Nii et, et seal on nagu see probleem, nii et kui me räägime näiteks eestki erist, siis meil on üliraske sinna maale minna, sellepärast et noh, see juba kõik see kulu on metsik.

Heljo Pikhof

01:05:28

Samas sellega on nagu raske ette kujutada, et inimene, kes vajab hästi suur, kellel on hästi suur hooldusvajadus, et on kuskil suure paksu metsa sees ja tal saab mitu korda päevas võib-olla sealt seda hooldusteenust nagu osutada, et jah, et siin need ütleme jah, et olukorrad on väga erinevad.

Helmen Kütt

01:05:43

Ja eks siis räägitakse ka selle inimesega läbi, mis on tema meelest parim lahendus ja mida ta ise tahab ja võibki olla nii, et esialgu ta ei tahagi, ütleb, et ta saab ise hakkama, aga siis ikka natukese aja tagant. Kui käia ja rääkida ja vaadata, et ikka päris hästi ei saa, siis ta muudab ka seda meelsust.

Heljo Pikhof

01:06:14

Aga ma arvan, et kõige alus on ikkagi see, et meil hooldekodus teenused tähendab hooldekodus, hooldustöötajad hakkavad saama siis paremat palka saavad suurema koolituse ja hooldekodus need inimesed, kes seal töötavad, et järjest rohkem oleks neid, kes on südamega asja juures, mitte ma ei taha öelda kuidagi, et tänased ei ole, aga tulevikus oleksid inimesed, kes on koolitatud rohkem südamega asja juures ja saavad ka väärilist palka.

Helmen Kütt

01:06:47

Siin kindlasti tuleb veel öelda seda, et varastades, kui suure löögi all olid hoolekande asutused ja kroonviirus, mis tegi, kui suure pinge all inimesed olid, et 1000 tänu ja sügav kummardus neile kõigile, kes töötavad, lihtsalt palgatõus annab sinna ka võib-olla tulevad noored inimesed, sest palgaga, mis on 700 800 eurot, praktiliselt alampalka, sinna ei minda, et meil oleks vaja, et sinna see amet ei oleks noh, talveks populaarne tahetud, sest see palk oleks ka selline, millega noor inimene saab hakkama.

S141

01:08:12

Et vaat siin ongi, et noortele meeldib, kui see on atraktiivne. Noh, üks asi on, on isegi kui me annaksime näiteks 1500 eurot kätte siis on inimesi, kes ei tule sest talle ei sobi see, kui kui ikkagi piltlikult öeldes uriinilõhn ajab inimese noh, endast välja, siis siis ta tegelikult ei saa seda tööd teha, et sa ei saa kogu aeg nina kinni. Et, et see kõik peab tulema kuidagi sinu sees siis empaatiavõime, noh see on ka selline asi, mis sul on natuke kaasa antud, et see ei ole võimalik õpikust kuskil minna nugadega ära õppida. Ja siin ongi see, et, et kui see oleks, ongi atraktiivne noh, näiteks ütleme, erasektor, omavalitsus panevad seljad kokku, mõtleme teemiaseks ägeda asja ja tulevadki need noored ka juurde, et mis siin toimub, ega see vat ongi nagu, kui me läheme kuskil poe juurde ja palju rahvast on, siis küsi ikka uurima, lähevad väga mitmed on ju nii, et lõpuks tuleb sinna päris suur seltskond ja, ja tervishoiu Virkul nende nende suunata just sinna erinevatesse kohtadesse inimesi, näidata neile ja, ja siia, siis me saamegi võib-olla nüüd hooldustöötajaid juurde, sest paljudele inimestele, kes õpivad tervishoiu kõrgkoolis, on ongi, et ma pean minema hooldekodusse tööle. Võib-olla talle ei meeldi see siis teine koht, siis äkki ta peab minema sinna haiglasse tööle, talle meeldis.

Heljo Pikhof

01:08:13

Nad õpivad hooldajaks.

S141

01:08:24

Et ootas, et siis talle me saaks juba nii-öelda nagu selles mõttes noh, valida, et on nagu kolm valikut, kus, kus, kus ta, kus ta tahab olla.

Heljo Pikhof

01:08:51

Tegelikult me oleme rääkinud ka palgast 1300 eurot ja nii edasi, et ühesõnaga, et kuna riigid tuleb raha läbi kohaliku omavalitsusega palkadeks, et seda ei maksa tulevikus kinni, siis need, kes on nii-öelda hoolealused siis ma arvan, et see palgatõus ka läheb käima, hakkab ajaga kaasas käima, et see on ka üks selle reformi kindel, nagu suundumused ja sellest me tahame kinni pidada.

S1

01:09:13

Aga sellel noodil, ma arvan, on väga hea mõte lõpetada ka väike siis nii-öelda viise tulevikku, milline tulevik välja hakkab nägema, aga aitäh külalistele, et tulite tervise tasku podcasti. Ja mina olin saatejuht Katrin ja kindlasti näeme ja kuuleme järgmises saates.