Aspergerid – kasutamata potentsiaaliga töötajad

Kristel Ainsalu

(artikkel ilmus ajakirja “Personali Praktik” 2017 jaanuarinumbris)

Neile, kes on näinud ülipopulaarset Rootsi/Taani kriminaalsarja „Sild“ („The Bridge“), ei ole kindlasti märkamatuks jäänud peategelase Saga Noréni eriline käitumine. Ta on väga otsekohene, ei mõista nalja, vahetab riideid tööruumides kolleegide silme all ning võib rabada töökaaslasi ootamatute küsimustega nende eraelu kohta. Oma töös on ta aga põhjalik, pühendunud ja detaile märkav. Kuigi sarja loojad ei ole kinnitanud, et Sofia Helini poolt kehastatud Rootsi politseinikul on Aspergeri sündroom, viitavad tegelaskuju olek ja tegutsemisviisid üsna täpselt sellele autismispektri häirele.

Aspergeri sündroom sai nime Austria arst Hans Aspergeri järgi juba 1944. aastal. Asperger märkas ja kirjeldas poisse, kellel oli raskusi sõprade leidmisega ja kellel oli omamoodi kõneviis. Kuna Aspergeri uurimus oli kirjutatud saksa keeles, jäi see laialdasemalt tundmatuks 1980-ndateni, mil üks Briti teadlane Aspergeri uurimuse avastas. Ametlikult võeti Aspergeri sündroom kui diagnoos kasutusele Ameerikas alles 1994. aastal. (Märkusena – praegu ollakse tegelikult juba seisukohal, et diagnoos selle sündroomi jaoks on vale termin ja autistid, kellel on Aspergeri sündroom, kuuluvad lihtsalt vähemuste ehk täpsemalt neurovähemuste hulka.)

Aspergeri sündroom on ülitundlikkusega seotud neuroloogiline eripära ja üks autismi vorme. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi autistlikud inimesed kogevad mingil määral samu probleeme, mõjutab see neid erineval viisil – spektri ühes otsas on tõsise puudega inimesed ja teises otsas inimesed nagu Steve Jobs. Autismi on varasemalt kirjeldatud pigem kui midagi meestekeskset (an extreme male brain). Ka Hans Asperger tegeles algselt poistega, kuna ta uskus, et tüdrukutel see sündroom puudub. Hiljem ta siiski muutis oma arvamust, sest tegelikkuses oskavad tüdrukud lihtsalt paremini oma paljudele ekstreemsetena tunduvaid külgi varjata. Aspergeri sündroomiga naised suudavad analüüsida teiste naiste käitumist ja seda kopeerida ning paistavad seetõttu oma käitumisega vähem silma.

Käesolevas loos avavad oma loo kaudu enda maailma ka kaks Aspergeri sündroomiga eesti naist. Birgit Soans on tõlkija ja juhatuse liige MTÜ-s Eesti Aspergerite Ühing, kuhu kuulub praegu 8 liiget. Hetkel on ühenduses naisi rohkem kui mehi, ent üldpildis tundub Birgiti sõnul aspergereid suhteliselt ühepalju olevat. Teine naine jääb oma vastustes seekord anonüümseks, nimetagem teda Liinaks.

Kuidas Aspergeri sündroom avaldub?

Aspergeri sündroom mõjutab inimese suhtlemisvõimet, samuti seda, kuidas inimene maailma tajub ja seda enda jaoks tõlgendab. Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust. Oluline on siinkohal lisada, et tegemist ei ole haigusega.

Allikate andmetel on Ameerikas hinnanguliselt iga 250 inimese kohta üks Aspergeri sündroomiga inimene ja Suurbritannia numbrite kohaselt 1 inimene 100 inimese kohta. Seega võime eeldada, et kõigi tutvusringkonnas või kolleegide hulgas toimetab suure tõenäosusega mõni asperger.

Birgit: „Kuna autistiks olemist peetakse haiguseks, on paljudel autistidel kogemusi negatiivse sildistamise, tõrjumise ning stereotüüpsete eelarvamuste vastu põrkumisega. Kuid tegelikult on tegemist loomuliku neurovariatsiooniga. Kindlasti on suur viga arvata, et autist on automaatselt psüühikahäirega ja/või vaimupuudega inimene. Autistil – nagu igal teisel inimesel – võib olla psüühikahäire või mis tahes puue/haigus/eripära, aga see ei ole autism ning nende asjade ühte patta panemine ei ole inimese suhtes õiglane.“

Kuigi aspergerite jaoks võib olla suhtlemisoskuste vähesuse tõttu keeruline empaatiat väljendada, ei kaasne Aspergeri sündroomiga empaatiavõimetus. Vastupidi, nende suhtlemisprobleemid on sageli seotud just ülestimulatsiooni tekitava keskmisest suurema empaatiavõimega.

Paljud aspergerid on üle keskmise intelligentsed. Aspergeri sündroomile omaseid jooni on leitud mitmetel suurkujudel ja tuntud inimestel nagu näiteks Albert Einstein, Johann Sebastian Bach, Bill Gates, Vincent Van Gogh, Thomas Jefferson, Mozart, Isaac Newton, Andy Warhol, Daryl Hannah, Susan Boyle ja Temple Grandin.

Toetav töökeskkond muudab kõik

Birgit Soansil ei olnud aimugi, et kõik inimesed ei koge igapäevast kodust väljumist ja inimeste keskele kooli ja tööle minemist nii raskena. „Kui viimasest töökohast lahkusin, olin kurnatud ega kujutanud ettegi, mismoodi ma veel kunagi kuskil töötada suudaks. Olin alles 23-aastane ja juba mitu korda läbi põlenud, mul oli aastaid depressioon olnud. Õnneks olid mu vanemad ettevõtjad, mistõttu olin harjunud nägema, et leiba saab teenida ka sõltumatult. Alustasin juhuslikest tõlketöödest ja FIEna ning üsna kiiresti kujunes nõudlus suuremaks, kui ma sellele vastata jõudsin.“

Birgit on endale tööandjaks olnud juba 11 aastat. Ta on töötanud veel kahes MTÜs ja ühes päevalehes. „Avatud kontoris töötades oli seal nii pidev sagin, et töötamine osutus võimatuks ning ma otsustasin ainuüksi seetõttu sellisest tööst loobuda. Kuigi autistidel võib olla väga hea keskendumisvõime, on meil sageli ka väga ergud meeled ja tugev müratundlikkus. Liigne müra, ükskõik milline (visuaalne, heli, lõhn, vibratsioon), häirib töövõimet olulisel määral, väsitab kiiresti ning muudab keskendumise ja töötamise üsna võimatuks.“ Meediast leiab näite, kus autistist ema tunnetab juba māja välisuksel lõhna järgi, milline tema lapse sõpradest seekord külla on tulnud.

„Kohutavad on minu jaoks ootamatud suhtlusolukorrad – näiteks ilmub kuller ette teatamata ukse taha. Kuna mu töö nõuab süvenemist ning mul on väga raske mõtet kuskilt välja rebida ning jõuga uuele rajale suunata, on seda parem, mida vähem tööd katkestama pean – sellest sõltub otseselt see, kui väsinud ma õhtuks olen,“ toob Birgit Soans välja ühe töötamise omapära.

Liinale ei sobi samuti suur avatud kontorisaal paljude töökohtadega, kus lisaks on veel peamiseks valgusallikaks fluorestsentslambid. „Kui ma aga saan töötada osalise tööajaga ning akna lähedal ruumi nurgas, mitte inimeste vahel, siis jääb enamus energiast töö tegemiseks alles. Kuid mõned asjad (näiteks helid), mille peale teised kulmugi ei kergita, panevad mind sõna otseses mõttes nahast välja hüppama, valust karjudes.“

Liina räägib, et ühes töökohas ei saanud ta alguses kuidagi hakkama ega suutnud tööülesandeid omandada, sest juhendmaterjalid olid tema jaoks nagu hiinakeelsed ristsõnad. „Kui ma aga ühel päeval tajusin ja teadvustasin, et olen lõppude lõpuks nende inimestega siin ära harjunud, siis pääses ka tööasjadest arusaamine nagu paisu tagant välja ning kolleegidel, kes olid olnud mind juba peaaegu “maha kandmas”, imestasid, kuidas ta nüüd äkki kõike mõistab ja oskab…“

Riietuse osas on autismispektri inimesed samuti tundlikud ja väldivad ebamugavustunnet nahale. Liina saab kanda ainult puuvillast. Samas on tema riietumisstiil tekitanud kolleegides vahel hämmastust. „Praeguses töökohas on tegelikult väga toetav kollektiiv, aga päris alguses, kui ma ei osanud ja ei julgenud päris hästi väljendada ning sõnastada oma kohanemis- ja kohandumisraskusi, leidus õnneks üks tore töökaaslane, kes oli ise autismispektriga lapse ema ning oskas minu mured teiste kolleegide jaoks “ära tõlkida”,“ kinnitab Liina töökollektiivi osavõtlikkuse võimalust.

Liina osaleb vahetevahel ka firma ühisüritustel. „Olen osalenud siis, kui üritus toimus mõnes põnevas paigas, teadsin ette ürituse programmi ja võisin kindel olla, et mind ei sunnita vastu tahtmist mingites seltskonnamängudes osalema. On aga juhtunud, et olen viimasel hetkel loobunud selle pärast, et mingi infokild on jäänud minu jaoks selgusetuks ja ma pole taibanud või söandanud seda järele uurida.“

Paljudele aspergeritele on sobivaimaks töökohaks kodu, ent kindlasti ei ole tööandjal võimatu inimesega koostöös töökohta sobivaks kohandada. „Kuigi mul pole otseselt midagi selle vastu, et uuesti mõne tööandjaga koostööd teha, on ettevõtlus mulle andnud vabaduse ja võimaluse töötada just nii, kuidas soovin. Samas mõne tööandja juures töötades saaksin kasutada mikroettevõtjatele sageli kättesaamatuks jäävaid hüvesid, nagu haigena haiguslehel olla ja tasustatud puhkus, mis on tugev argument,“ möönab Birgit.

Autismispektri häirega inimesed eelistavad rutiini. Liina: „Rutiin ei tapa, vaid vastupidi – tekitab turvalisust. Pean saama ühe lõigu lõpetada enne, kui uut alustan, ma ei suuda teha mitut asja samaaegselt. Kui näiteks mingi töö tähtaeg muutub töö käigus, siis lähen paanikasse.“ Ka Birgiti jaoks on rutiin meeldiv, aga vaid töökorralduses, mitte sisus – muidu hakkab tal peatselt igav ning ta motivatsioon langeb. „Õnneks võimaldab subtiitrite tõlkimine piisavat vaheldust ja pidevat võimalust silmaringi laiendada. Enim meeldib mulle teha saateid National Geographicule, ent on ka vahvaid meelelahutussarju, mille tõlkimist ma ääretult naudin,“ räägib Birgit.

Aspergerid ei pea olema vaid matemaatikud või it-spetsialistid

Sageli arvatakse, et kõik autistid on huvitatud arvutitest, rongigraafikutest või matemaatikast – millestki stereotüüpselt masinlikust, robotlikust. Ka meedias on aspidele (ka nii nimetatakse Aspergeri sündroomiga inimesi) selliseid jooni omistatud. Samal ajal huvitab paljusid tänu loomingulisele, raamidest väljas mõtlemisele hoopis kunst, loomine – asi, mida tavaliselt üldse “autistlikuks” ei peeta. „Mõni maalib, mõni näitleb, mõni teeb muusikat ning vabalt võib juhtuda, et matemaatika ei huvita teda üldse. Silma torkab meie juures ehk see, et me kipume end huvitavatesse teemadesse suure kire ja pühendumisega süvenema, mistõttu on üsna tavaline, et inimesel võib olla teemavaldkond või mitu, milles tal on keskmisest sügavamad või lausa ekspertteadmised,“ toob Birgit välja autistide tugevused.

Liina viskab nalja, et tema on olnud nagu Hunt Kriimsilm oma 9 ametiga – ta on teinud tööd lihttöölisest kontoritöötajani.

Aspergeridele ei sobi müügitöö, töö paljude sotsiaalsete kontaktidega ja paljude ülesannetega. Neile ei sobi töö, kus on palju pinget ja kus ülesanded on struktureerimata ja kiiresti muutuvad. Samuti ei sobi kiireid otsuseid nõudvad ülesanded. Ka autojuhtimist hinnatakse keeruliseks tegevuseks, kuna liiklus on liiga kaootiline, paljud ei täida liklusreegleid ning kõigega korraga tegelemine (auto juhtimine, liikluse jälgimine) on väga raske.

Sensoorse ülitundlikkuse ekspertide sõnul sobivad ülitundlikud inimesed üllatavalt hästi ka tippjuhtideks ning arvamusliidriteks, kuid võib arvata, et autistlikel inimestel pole siiski enamasti piisavalt stressitaluvust tippjuhitööga kaasneva pingega toimetulemiseks. Seetõttu soovitatakse autistidele sageli hakata kas vabakutseliseks või väikeettevõtjaks.

Mida arvestada, kui tööle kandideerib autismispektri häirega inimene?

Kindlasti peavad olema töövestlusel küsimused konkreetsed ja sisaldama korraga vaid ühte küsimust. Kui paluda kandidaadil rääkida endast, läheb autist segadusse ja mõtleb, et kas ta peab nüüd kõigest rääkima. Või kui uurida, millisena ta näeb enda rolli uues ametis, võib ta vastata, et tal on sellele küsimusele vastamiseks vaja rohkem aega, et seda analüüsida. Ning küsimusele, miks peaks teda sellele ametikohale valima, võib Aspergeri sündroomiga inimene teatada, et ta ei oska vastata, sest ta ei ole teisi kandidaate näinud.

Birgit Soans: „On kurb tunnistada, et autistide seas on tööhõive väga madal. Inimestel on sageli küll haridus ja oskused, ent kuna töövõime tagab vaid sobiv keskkond, ja nõudmised töötajale (või ettekujutus töötajast ja töötamisest) on reeglina kehtestatud teistsugust tüüpi inimeste järgi, ei ole paljudel autistidel lihtsalt võimalik tööturule siseneda. Uks on nende jaoks juba ette kinni, kui nad ei suuda küllalt hästi mitteautisti näidelda ja ekstravertsust teeselda. Tundub, et hea töö leidmiseks on vaja omada tutvusi ja sidemeid sellisel määral, mida autistidel, kes sageli on introverdid ja eelistavad suhelda piiratud ringi inimestega, on raske või võimatu hankida.“

Kandideerimise poole pealt on välja toodud, et mitteautistidel on tööintervjuul eelis, kuna tegu on silmast silma suhtlussituatsiooniga, kus tuleb end väljendada rääkides. Autistidel on aga palju lihtsam väljendada end kirjalikult, seetõttu miks mitte teha näiteks kirjalik usutlus? „Kuigi olen autist ja puutun autistidega omajagu kokku, on mindki korduvalt hämmastanud, kuivõrd erinev mulje võib jääda ühest inimesest siis, kui temaga silmast silma vestelda, ja siis, kui temaga kirjutada. Ma ei suuda kirjeldada, kui tohutult positiivselt inimesed üllatada võivad, kui nad on nn omas elemendis,“ märgib Birgit.

Panus võib olla võimas

Nottingham Business Schooli poolt viidi hiljuti Inglismaal läbi küsitlus juhtide ja personalijuhtide hulgas, selgitamaks välja eeliseid ja kasutegureid töötades koos aspidega. Selgus ka, et paljud juhid ei teadnud sellest sündroomist suurt midagi, lisaks ei ole tööandjatel aimu, kui palju nende organisatsioonis aspergereid olla võib – osad võivad olla piiripealsed ja osad inimesed ei teagi, et neil see sündroom on. Samas paljudele aspidele on kergenduseks, kui nad saavad teada, et neil on Aspergeri sündroom ja et ta ei olegi ainuke selles maailmas. Ülemaailmselt tunnustatumaid eksperte Aspergeri sündroomi alal, kliiniline psühholoog Tony Attwood on öelnud, et paljud tema klientidest tunnevad ennast kui „valel planeedil“ ja seda tulekski nimetada „vale või võõra planeedi sündroomiks“.

Kui uuringu juurde tagasi tulla, siis juhid tõid välja, et aspergeritel on väga kõrge tööeetika, kõrge IQ ning nad on valmis tegema rutiinseid töid, mida teised ei armasta. Suur osa juhtidest oli tänulikud, et meeskonnas on keegi, kes toob välja kitsaskohti ja kriitikat, sest tavaliselt teised töötajad seda teha ei julge või konfliktide vältimiseks teha ei taha.

Tänan oma loo jutustanuid, MTÜ-d Eesti Aspergerite Ühing ning psühholoog Kristel Altmäed.

Originaalartikkel ilmus jaanuarikuises “Personali Praktikus”.

Aspergeri sündroomiga inimesed ei ole omandanud lapsepõlves intuitiivselt omaks võetud sotsiaalseks lävimiseks vajalikke nüansse – olla viisakas, arvestada teistega jne. Neid inimesi võivad iseloomustada järgmised jooned:

Nad ei suuda mõista keelelisi nüansse, nagu näiteks sarkasm või iroonia
Nad võtavad teksti sõna sõnalt ega mõista kõnekäändude sisu (näiteks ei pruugi nad aru saada väljendist „nalja viskama“)
Nad ütlevad asju väga otsekoheselt ja ausalt, võides teisi solvata, näiteks öeldes, et pakutud toit oli halb, kleit oli kole jne
Nad eiravad silmsidet ja ei naerata
Nad ei oska niisama lobiseda ja seetõttu võivad paista ebasõbralikud
Nad võivad lõpetada vestluse lihtsalt minema jalutades
Nad võivad rääkida pikalt ühel teemal märkamata, et teistele ei paku see huvi
Nad võivad rääkida oma juhiga täpselt samamoodi kui kolleegiga
Neil võib olla raskusi viha allutamisega
Nad segavad vahele, räägivad liiga kiiresti või aeglaselt või hoopis liiga valjult
Nad võivad esitada liiga palju küsimusi, jättes märkamata, et on piiri ületanud

Tööd, milles aspergerid on väga head, on programmeerimine, tehnilise dokumentatsiooni koostamine, analüüsi- ja teadustööd, aga nad on samuti head loomingulistes valdkondades nagu kunst, kirjandus ja muusika. Aspide tugevusteks on:

Ülim tähelepanelikkus detailidele
Suurepärane pikaajaline mälu hämmastava võimega meenutada täpselt minevikusündmusi (näiteks tekstide sõnasõnaline mäletamine)
Rutiini ja kordusi nõudvate tegevuste hea talumine
Tugevad loogilised ja analüütilised võimed
Väga head teadmised (mingist konkreetsest) valdkonnast
Võime mõelda raamist väljas ja leida uusi loovaid lahendusi
Ausus, lojaalsus, sihikindlus
Sotsiaalsete filtrite puudumine – nad ei võta arvesse teiste poolt kujundatud eelarvamusi

Heades tingimustes teevad aspergerid väga tulemuslikku ja kvaliteetset tööd. Juht ja kolleegid saavad tal aidata sellist keskkonda enda ümber luua.

Olge kannatlikud nende koolitamisel ja hakkige tööinstruktsioonid osadeks
Andke konkreetne sisend – näiteks „ühes tunnis on vaja teha 15 sissekannet“, „analüüs peab olema valmis ülejärgmise päeva hommikul kella üheksaks“
Kasutage check-liste, elektroonilisi meeldetuletusi ja spetsiaalseid juhendeid, mis aitavad hoida fookust tegevustel, mis on seotud lühiajalise mälu kasutamisega
Rääkige, millist käitumist teised kolleegid peavad ebaviisakaks ja kuidas end teistmoodi võiks väljendada
Laske neil rohkem puhkepause teha
Leidke keegi kolleegidest, kes oleks valmis olema talle toetavaks isikuks – aitaks selgitada aspergerile sotsiaalseid norme ja julgustaks suhtlemist kolleegidega ja vastupidi
Selgitage kolleegidele, et asperger ei solva kedagi tahtlikult ja ta ei ole tahtlikult ebaviisakas
Pakkuge talle võimalust töötada omaette ruumis (kasvõi selleks, et teiste kolleegide klaviatuuridel klõbistamine ei häiriks) või võimalust kasutada tööl kõrvaklappe
Leidke võimalus töötada loomulikus valguses

Mida arvesse võtta, kui Aspergeri sündroomiga inimesele ülesandeid jagada:

Neil võib olla raskusi ülesande alustamisega
Nad ei oska prognoosida, kui kaua ülesande tegemiseks aega läheb
Neil on raskusi teha mitut asja korraga
Nad ei võta initsiatiivi
Nad küsivad liiga palju ülesannete ja ootuste kohta
Nad võivad vahel tegutseda impulsiivselt, põhinedes liiga vähesele informatsioonile
Neid tuleb muutusteks ette valmistada. Näiteks ühe kaubandusettevõtte personalitöötaja sõnul koolitasid nad ühte töötajat mitu päeva uue töövahendiga töötama, kui nad vahetasid välja tema igapäevase töövahend

aspergerid