Rahvusvahelise, 2. aprillil aset leidva autismi teadvustamise ja aktsepteerimise päeva puhul: 5 sammu autismi aktsepteerimise suunas

Tänase autismipäeva ja käsiloleva autismi aktsepteerimise kuu puhul jagame tuntud autismieksperdi Nick Walkeri*  artiklit, kus on ära toodud viis peamist sammu, mida igaüks saab teha autismi aktsepteerimise suunas:

1) Püüdkem vältida autistide ja autismi patologiseerimist. Autismi haiguseks nimetamine ei ole vajalik selle teadvustamiseks, et autistid vajavad meie ühiskonnas teistelt palju tuge. Autismi “häireks” või “haiguseks” nimetamisel ei ole teaduslikku alust ja nende nõnda sildistamine kahjustab neid ja nende peresid rängalt sellest sildistamisest tuleneva stigmatiseerimise ja marginaliseerimise kaudu.

2) Rääkigem autistidest neurodiversiteedi vaimus ja mitte patoloogiaparadigma vaimus. Autistid on samamoodi vähemus nagu näiteks mustanahalised inimesed mõnes ühiskonnas. Me ei ütle mustanahaliste kohta, et “nad põevad mustanahalisust”, ärgem rääkigem siis ka “autismi all kannatavatest” inimestest.

3) Mõistkem, et “normaalsust” ei ole olemas. “Normaalsus” on ühiskonna poolt loodud fiktiivne konstruktsioon. Tervis, heaolu ja eneseteostus tähendab sageli mitmeti hoopis vastupidist sellele, mida mingis kultuuriruumis peetakse “normaalseks”. Meie eesmärk peaks olema aidata autistidel saada terveteks ja õnnelikeks autistideks ja mitte treenida autiste oma pärismina alla suruma selleks, et tunduda teistele võimalikult “normaalne”.

4) Tagagem autistidele seaduse poolt samaväärne kaitse nagu see on teistel vähemustel. Tunnistagem ABA teraapia raames toimepandavaid kuritegusid autistide suhtes ja menetlegem neid kuritegudena. Teadvustagem, et kui autismist räägitakse kui “epideemiast” või “tragöödiast” või kui propageeritakse autistide sünni ärahoidmist geneetilise manipulatsiooni kaudu, siis see on käsitletav vägivallana autistide suhtes.

5) Andkem oma panus meie ühiskonna majandusmudeli inimlikumaks muutmise nimel. Kogukonda tähtsustavas humaansemas ja hoolivamas ühiskonnas ei oleks vaja vanematel muretseda, et kui nende autistlikud lapsed ei muutu “normaalseks”, et siis nad jäävad teistele alla karmis individualistlikus olelusvõitluses. Tänapäevamaailmas on traditsioonilise kogukonnatunde asendanud üksteise ületrumpamise tähtsustamine, võõrandumine iseendast ja teistest, isolatsioon, ja kõigil, välja arvatud kõige rikkamatel, on väga raske mitte olla pidevas ärevuses oma materiaalse toimetuleku pärast. See ei ole inimühiskonna loomulik seisund. Kõigi puuetega inimeste baasvajadused saaks kompenseerida ainult väikese osaga sellest rahast, mis praegu suunatakse sõjatööstusse ja kõigele muule sõjaga seotule. Püüdkem vähendada julmust meie ühiskonnas, et poleks vaja autistlikke lapsi kasvatada julmadeks sellel eesmärgil, et nad suudaksid teistega võistelda.

 

* (Nick Walker on autistlik autismiuurija, koolitaja, kirjastaja ja 6. järgu musta vööga aikido-treener, kes on avalikkusele tuttav lisaks raamatutele ka mitmete dokumentaalfilmide kaudu)
Allikas: http://neurocosmopolitanism.com/five-steps-toward-autism-acceptance/
Vt ka: https://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/autismipaeva-puhul-2018-5-sammu-autismi-aktsepteerimise-suunas

Advertisements